Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)

Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus) on kalaliik ahvenaliste seltsi kiviahvenlaste (Serranidae) sugukonna perekonnast kivikohad e meruud (Epinephelus)

[Inglise k - giant grouper, bridlebass, brindlebass, coral cod, queensland grouper; prantsuse k - mérou lancéolé; saksa k - Zackenbarsch; hispaania k - mero lanceolado; afrikaansi k - briekwabaars; araabia k - hamour; heebra k - lokos; jaapani k - tamakai; tonga k - popo; soome k - jättimeriahven; vene k - индоокеанский малоглазый групер; Filipiinidel - bulang, bantol, lapu-lapu, kerapo, kugtung, puol, tingag; Mikroneesias - taiyaaw; Saalomoni saartel - bangabanga, kohoa; Indias - wekhali, wekhru, kalava; kolaij, kolamin, gobra, hekru, bontoo; Indoneesias - okke]


Foto: Hamid Badar Osmany/FishBase. (227 cm, Karachi, 2013)


Tegemist on suurima kalaga kiviahvenlaste sugukonnast, kes võib kasvada kuni 270 cm pikkuseks (tavapärasemalt kuni 190 cm) ja kelle rekordkaaluks on 400 kg.
Võimas keha: selle pikkus võrdub 2,4-3,4 kehakõrgusega, paksus on kõrgusest vaid 1,5-1,75 korda väiksem. Silmad suhteliselt väikesed. 
Pikk seljauim 11 ogakiire ja 14-16 pehme kiirega. Anaaluimes 3 ogakiirt ja 8 pehmet kiirt. Sabauim ümara kujuga. Küljekoone kohal 54-62 soomust.
Värvus muutub elu jooksul. Noored isendid on kollased kolme tumeda laia triibuga, suuremaks saades keha tumeneb ja sellel on korrapäratult kollaseid või valgeid laike. Täiskasvanud isendid on tumepruunid ähmaste värvilaikudega, uimedel rohkelt tumedaid tähne.
Leviala on lai. India ookeanis Punasest merest piki rannikut Lõuna-Aafrika Vabariigini, samuti Madagaskari juures, Hindustani ja Indohiina poolsaarte juures, puudub Pärsia lahes. Vaikses ookeanis Jaapanist Austraaliani, ka Vaikse ookeani keskosas Havai saartest ida pool Uuskaledooniani. Üksikud tabamised Lõuna-Austraalia vetest.

Viibib kuni 100 m sügavusel, kuid tavaliselt on kõrgemas vees. Varitseb kaljulõhedes, korallriffide, suurte kivide või uppunud laevavrakkide juures. Elavad üksikuna. Kaitsevad innukalt oma eluala ning võivad rünnata ka inimest.
Toiduks eelistab languste, sööb ka krabisid ja erinevaid kalu, sealhulgas väiksemaid haisid ja raisid, samuti noori merekilkonni. Tõmbab saaklooma suhu veevooga ja neelab alla tervikuna. 

Vähese arvukuse tõttu ei paku huvi töönduslikuks kalapüügiks. On jahikalaks veealusel sportkalastusel.
Täiskasvanud kala liha võib olla toksiline. 

Allikad:
Giant grouper Wikipedias
Epinephelus lanceolatus FishBase's (mai, 2014)

Vaata lisaks:

Kivikohad (Epinephelus)
Kalale.ee KIK