Ungari jõesilm (Eudontomyson danfordi)

Ungari jõesilm (Eudontomyson danfordi) on silmlaste (Petromyzontidae) sugukonda jõesilmu 2 (Eudontomyson) perekonda kuuluv veeloom. (Varasemalt vaadeldud kuuluvana perekonda Lampetra.)

Inglise k - Carpathian lamprey; prantsuse k - lamproie carpathique; saksa k - Donau-Neunauge 

Joonis: Wikipedia

Keha keskosa võrreldes jõesilmuga mõnevõrra laiem. Imilehtri külgmiste hammaste paigutus sarnaneb jõesilmu omaga, väikesi hambaid rohkem, suuava taga ning keelel lisahambaplaadid, neil on 9-13 teravikku (keskmised on suurimad) Pruunikas.
FishBase's suurim pikkus 30 cm, tavapikkus 18 cm, pikim eluiga 7 a.
Elab Doonau vesikonnas väikestel jõgedel (Ungari, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Ukraina), nugib kaladel, kuid sööb ka orgaanilisi jäänuseid. Koeb aprillis-mais pärast rännet ülemjooksu kiire vooluga kohtadesse. Vastsejärk kestab 4-5 aastat.
Lähedased jõevormid (keha eesosa jämedam) on ukraina jõesilm (E. mariae), pikkus 22 cm, ja kreeka jõesilm (E. hellenicus), pikkus 16 cm. Kumbki neist ei nugi.1 

"Ökoloogia poolest on ungari jõesilm vahepeale mitteparasiitsete ja tüüpiliste parasiitsete silmude vahel. Pärast moonet ta toitub, parasiteerides mitut liiki kaladel, kuid ta ei soorita pikki kuderändeid. Selle silmu kogu elu möödub jões, kus ta koeb ja elab nii vastsena kui ka pärast moonet."2

Allikad:
Eudontomyson danfordi FishBase's (aprill, 2014)
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
2 Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Vaata lisaks:

Silmlased (Petromyzontidae)
Jõesilmud 2 (Eudontomyzon)
Kalale.ee KIK