Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. atraktant (atrahent)
59. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
60. Baikal
61. Balzer
62. Barramundi
63. Bass
64. Bellingshausen
65. Beluuga (Huso huso)
66. Bentaal
67. Bentos
68. Bete
69. Bete Krokodil
70. Biofilter
71. Bioturbatsioon
72. Birdeye
73. Birjussa
74. bissa
75. Botvinja
76. Brahmaputra
77. Briis
78. Buran (mootorsaan)
79. Canvey saare elukas
80. Castingu MM
81. Chessie (veekrüptiid USAs)
82. Cooki saared
83. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
84. Creme
85. D.A.M.
86. Daing
87. Dirhami laht
88. Donburi
89. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
90. Ebisu (jaapani kalajumal)
91. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
92. Eesti jõgede loend
93. Eesti järved
94. Eesti järvede loend
95. Eesti Kalur
96. Eesti lahed (tähestikuline loend)
97. Eesti Merekool
98. EFTTA
99. Elango, Julius
100. Emajõe Lodjaselts
101. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
102. Emakala (Zoarces viviparus)
103. End, Albert Arvo
104. Endla järvestik
105. Erikson, Juhan (kalatööstur)
106. Erinarkid (Heteronarce)
107. Erm Vaike
108. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
109. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
110. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
111. Fenkol (apteegitill)
112. Flambeau
113. Fotofoor
114. Friteerimine
115. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
116. Garum ja liquamen
117. Gupi (Poecilia reticulata)
118. Haamerhai (Eusphyra blochii)
119. Haid kulinaarias
120. Hailiha nimekujud
121. Hakk-kala
122. Hallhaid (Carcharhinus)
123. Hammassärg (Rutilus frisii)
124. Harilaid
125. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
126. Harilik meriangerjas (Conger conger)
127. Harilik merilohe (Trachinus draco)
128. Harilik mullauss (maauss)
129. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
130. Harilik taimen (Hucho taimen)
131. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
132. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
133. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
134. Harju alamvesikond
135. Hauapüük
136. Haug püügikalana
137. Haug toidukalana
138. Haugasraid (Aetobatus)
139. Heeringalised (Clupeiformes)
140. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
141. Heeringlased (Clupeidae)
142. Heik (Hake) kalanimedes
143. Heintz Karl
144. Heleraid (Leucoraja)
145. Hensen, Victor
146. Hi-Lo
147. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
148. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
149. Hobulaiuskraadid
150. Hollandi kaste
151. Homaarlased (Nephropidae)
152. Hulkharjasussid (Polychaeta)
153. Hõbekoger (Carassius gibelio)
154. Hõimkond
155. Hülgepüük
156. Iilastuli
157. Imiussid (Trematoda)
158. Indo-Vaikne ookeaniala
159. Invincible (Nilsu)
160. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
161. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
162. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
163. Jahumardika vastne (jahuuss)
164. Johannes Vares
165. Jussi järved
166. Juust õngesöödana
167. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
168. Jõehallhaid (Glyphis)
169. Jõemõisa-Kaiu järvestik
170. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
171. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
172. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
173. Jämesabaraid (Urolophus)
174. Järveelustik ehk limnobios
175. Järvekoletised
176. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
177. Jäseraid (Cruriraja)
178. Jääpüük
179. Jäärauad
180. Kaanid (Hirudinea)
181. Kaarmise järv (Karmise järv)
182. Kaaviari ajaloost
183. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
184. Kahvamine
185. kalade loend H-K
186. kalade loend L-O
187. kalade loend P-T
188. kalade loend U-Ü
189. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
190. Kalakasvatus
191. Kalakasvatus Eestis
192. Kalamüüdid ja müütilised kalad
193. Kalandus
194. Kalanduskoda
195. Kalaparv
196. Kalurite loitse ja ütlusi
197. Kaluuga (Huso dauricus)
198. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
199. Karelestad (Hippoglossoides)
200. Kartul
201. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
202. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
203. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
204. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
205. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
206. Katsuobushi
207. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
208. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
209. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
210. Kidata konks
211. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
212. Kiinide vastsed
213. Kiisk (pärimus)
214. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
215. Kilu nimelugu
216. Kinnine haspelrull
217. Kinnise rulli ehitus
218. Kirptirgu sidumise sõlm 1
219. kiviahvenlased (Serranidae)
220. Koerhailased (Scyliorhinidae)
221. Koger (Carassius carassius)
222. Kogred (Carassius)
223. Koibraid (Sinobatis)
224. konks (õngekonks)
225. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
226. Koonhaid (Rhizoprionodon)
227. Koorküla järvestik
228. Kopskalad (Dipnoi)
229. Kosmoidsoomus
230. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
231. Kuivatamine/vinnutamine
232. Kuldkala (Carassius auratus)
233. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
234. Kura säär
235. Kuremaa järv (Kurema järv)
236. Kussie (jaapani järvekoletis)
237. Kuusamon Uistin Oy
238. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
239. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
240. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
241. Kärbsed õngesöödana
242. Kärbsenukk (kärbsekookon)
243. Kärbsetõugud meditsiinis
244. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
245. Käsiõng
246. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
247. Lahtise rulli ehitus
248. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
249. Lahtise rulli vänt
250. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
251. Lakerda (türgipärane soolakala)
252. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
253. Landilugu: dr Heintz
254. Landilugu: Kuusamo puukala
255. Landilugu: Nilsu
256. Lasa järv [Koorküla järvestik]
257. Lasnhaid (Scoliodon)
258. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
259. Leevi jõgi
260. Leivast õngesöödad
261. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
262. Lestad (Platichthys)
263. Libekala
264. Liblikate röövikud
265. Liblikraid (Gymnura)
266. Liftahvenad (Helicolenus)
267. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
268. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
269. Linajärv (Jussi Linajärv)
270. Linask (Tinca tinca)
271. Linné, Karl
272. Linnuroni (Ligula intestinalis)
273. Lintsabalased (Trichiuridae)
274. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
275. Logardraid 3 (Pseudobatos)
276. Logardrailased (Rhinobatidae)
277. Lonthülged (Mirounga)
278. Loobu jõgi
279. Lophius budegassa (must merikurat)
280. Luts (Lota lota)
281. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
282. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
283. Läänesaarte alamvesikond
284. maailma jõed (loend)
285. Maggot
286. Majak (kolhoos)
287. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
288. Man
289. Mannasöödad
290. Maskraid (Neotrygon)
291. meduus
292. Merehaigus
293. Merekoletised
294. Meremeeste uskumused
295. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
296. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
297. Merikeellased (Soleidae)
298. Merikogerlased (Sparidae)
299. Merikoha (Sander marinus)
300. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
301. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
302. Meriluts (Brosme brosme)
303. Merineitsi
304. Meripuugid (Scorpaena)
305. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
306. Merisutt (Petromyzon marinus)
307. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
308. Merluusid (Merluccius)
309. Metsprussakas
310. Miiu
311. Moiva (Mallotus villosus)
312. Morilased (Moridae)
313. muda
314. Mudaelustik ehk pelon
315. Mussie (järvekoletis Kanadas)
316. Mussoon
317. Must marliin (Istiompax indica)
318. Mustatäpitõbi
319. Musthaid (Apristurus)
320. Mustjõe alamvesikond
321. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
322. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
323. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
324. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
325. Mõrrapüük
326. Mõõkkala (Xiphias gladius)
327. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
328. Määr, Aleksander
329. Mölder, August
330. Müütilised veeolendid
331. Naaskelraid (Pastinachus)
332. Nahknark (Crassinarke dormitor)
333. Naissaar
334. Narva veehoidla
335. Nasv
336. Navaaga (Eleginus nawaga)
337. Nelikant-kaldauss
338. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
339. Niituimlutslased (Physidae)
340. Nirkhailased (Hemigaleidae)
341. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
342. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
343. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
344. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
345. Nuutraid (Himantura)
346. Näkk (eesti)
347. Oad, Jaan
348. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
349. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
350. Ojamaa (Gotland)
351. Okasturilased (Notacanthidae)
352. ondatra (piisamrott, biisamrott)
353. Osmussaar
354. Pakssabaraid (Trygonoptera)
355. paneerimine
356. Paunküla veehoidla
357. Peen kõduuss
358. Peipsi alamvesikond
359. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
360. Pettai, Elmar Voldemar
361. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
362. Pigo (Rutilus pigus)
363. Pihklased (Myxini)
364. Pihtla kalakasvandus
365. Piikraid (Urobatis)
366. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
367. Piimjas soouss
368. Piiskopikala (bishop fish)
369. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
370. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
371. Pimenarkid (Typhlonarke)
372. Poi
373. Poola uss
374. Prespa forell (Salmo peristericus)
375. Prussakas ja tarakan
376. Psammon
377. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
378. Punane vihmauss (pool-ööuss)
379. Purikalalased (Istiophoridae)
380. Purjus krevetid
381. Puukala (Kuusamo puukala)
382. Põhjavee-elustik
383. Põishüljes (Cystophora cristata)
384. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
385. Põlula Kalakasvatuskeskus
386. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
387. Pärimus: Kaussjärv
388. Pärimus: Lutsu järv
389. Pärimus: Otepää Pühajärv
390. Pärimus: Raudjärve kullapütt
391. Pärimus: Uhtjärv
392. Pärimus: Verijärv
393. Pärnu alamvesikond
394. Pärnu Kalakombinaat
395. Pärnu kalanduskool
396. Rabakonn
397. Rakfisk ehk norra hapukala
398. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
399. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
400. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
401. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
402. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
403. Reobiont
404. Riffhai (Triaenodon obesus)
405. Rihmsabaraid (Taeniura)
406. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
407. Riikoja Heinrich
408. Ristkok, Jüri
409. Robalod (Centropomus)
410. Roheline mullauss
411. Rohukonn
412. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
413. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
414. Rombkalad (Bothus)
415. Rombkalalased (Bothidae)
416. Roosa mullauss
417. Russalka
418. Rõbak Baltiki
419. Rõuge järvestik
420. Räimeõng
421. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
422. Saadjärv (Saadrejärv)
423. Saaghailised (Pristiophoriformes)
424. Sagrits, Richard
425. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
426. Sammet, Jaak
427. Sannakji
428. Sardiin (Sardina pilchardus)
429. Sardiinid
430. Sardinellid (Sardinella)
431. Saunja laht
432. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
433. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
434. Sidrunhaid (Negaprion)
435. Siiad (Coregonus)
436. Siig - huvipüük Eestis
437. Siig spordikalana Skandinaavias
438. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
439. Sinakas soouss
440. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
441. siugkonnalised (apoodid)
442. Soomuskuked (Lepidotrigla)
443. Soomuslest (Limanda limanda)
444. Sovetskaja Rodina (laev)
445. Spinningisti kaksteist käsku
446. Staratel
447. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
448. Stroganina
449. Sump (kumm, pandur, märss)
450. Sumplaev
451. Susski, Vladimir
452. Suue
453. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
454. Suur mullauss
455. Suurallikas
456. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
457. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
458. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
459. Sõnnikuuss
460. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
461. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
462. Südvester
463. Sünkraid (Amblyraja)
464. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
465. Zoobentos
466. Taaliku sadam
467. Tabadusekepp
468. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
469. Tainas angerjapüügiks
470. Tallinna Kalakombinaat
471. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
472. Tallinna Merekolledž
473. Tamm, Friedrich
474. Tamula järv (Tamla järv)
475. Tatrakakud
476. Teibid (Leuciscus)
477. Temera (Temera hardwickii)
478. Tempura
479. Tiit Hunt. Eesti kalad
480. Tintlased (Osmeridae)
481. Tobiased (Ammodytes)
482. Tooder
483. Traaler
484. Traalnoot
485. Traalpüük
486. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
487. Triivpüük
488. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
489. Tuletorn
490. Tume vihmauss
491. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
492. Tursad (Gadus)
493. Tursamaks
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
496. Tuul
497. tuulekala (pärimus)
498. Tuur
499. Tuurlased (Acipenseridae)
500. Tõugjärv (Küünjärv)
501. Tõugussaare raba laugas
502. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
503. Tääkraid (Urotrygon)
504. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
505. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
506. Ukraina (baaslaev)
507. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
508. Unadon
509. Und
510. Undiin
511. Urbukse järv (Urbuse järv)
512. Ussikonks (säärekidadega konks)
513. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
514. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
515. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
518. Valgeninahai (Nasolamia velox)
519. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
520. Vastne
521. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
522. vesikond
523. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
524. Vihmauslased (Lumbricidae)
525. Vihmauss (liigid)
526. Viidikas (Alburnus alburnus)
527. Viitina kuurits
528. Vimb (Vimba vimba)
529. Vinnutatud räimed
530. Viru alamvesikond
531. Viuraid (Aetomylaeus)
532. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
533. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
534. Võldas (Cottus gobio)
535. Võrtsjärve alamvesikond
536. Väheharjasussid
537. Vähilaadsed
538. väike meriahven (Sebastes viviparus)
539. Väike saagrai (Pristis clavata)
540. väike tobias (nigli, väiketobias)
541. Väikesuulest (Microstomus kitt)
542. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
543. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
544. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
545. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
546. Õlikook
547. Õngekonksu ajaloost
548. Õngitsemine+
549. Õnne lõhe
550. Äntu järved
551. Ülemiste järv
552. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
553. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Angerjas (pärimus)

Alltoodu pärineb Mall Hiiemäe kirjutisest "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis

Kalapüügil kehtiva nimetabu sunnil on angerjat teisisõnu nimetatud, nagu rästikutki, va põõsaalune, va pikk. Väikese angerja kohta öeldi Kuusalus nulk, läänerannikul viu, vantsus, Ruhnu saarel rootsipäraselt ualan (vrd rootsi k ål, saksa k Aal).

Tänapäevalgi tuntud rahvauskumuse järgi ilmuvad angerjad öösi hernepõllule herneid sööma: Vanasti ööti, ät angerjas keib ernepöldus öösse, keib ernid söömas. Siis riputud tuhka maha, siis neeb, kas on öösse tulnd. Angerjas keib rohu sees kiiresti, oo tugevas musklis kala. Ma ise pole söust ernepöldus keimist neind, aga sedasi reegiti küll. KKI, KS < Kihelkonna khk, Viki k - V. Sibul (1984).

Veest välja ronivat nad siis, kui hernes õitsema hakkab, hallaöödega herneskäimise huvi vaibuvat (Kihnu). Ridalast pärit teate järgi söövad angerjad hernelesti.

Lääne-Euroopa pärimuses söövad angerjad nii herneid kui ube (HDA I: 1), ent kalateadlaste väitel on need kujutelmad seosesse viidavad selle kalaliigi tuhandete kilomeetrite pikkuse teekonnaga Sargasso merre kudema. Ervin Pihu kirjutab: «Meie sisevetes elavaid angerjaid tabab rännutuhin enamasti suvekuudel. Nad jätavad maha kodused karjamaad ja lähevad pärivoolu, ikka mere poole. Vajaduse korral on angerjad võimelised roomama märga rohtu mööda ühest veekogust teise. Seda võimaldab nii nende väike lõpusepilu, mis takistab lõpuste kuivamist, kui ka hingamine naha kaudu. Katsed on näidanud, et niiskes õhus võtab angerjas oma limase naha kaudu vastu kuni 4/5 hingamiseks vajalikust hapnikust. Seetõttu lähevad angerjad maismaaekskursioonidele peamiselt vihmastel öödel. Ilmselt siitkohalt saavadki alguse jutud angerjate käimisest põllul herneid söömas. Seda ei maksa siiski uskuda: angerjaid sunnivad veest välja tulema hoopis tõsisemad põhjused kui nõrkus kaunviljade vastu.» (Pihu 1987: 115).

Angerja maaletuleku, üldse rände seost ilmastikuoludega on mainitud Pärnumaa pärimusteadetes. Ta rändavat müristamise ilmaga (Pärnu l), kui angerjas maal, on peatselt kurja ilma, tormi ja sadu oodata (Saarde). Tõstamaalt pärineb kirjapanek, et kui oo maatuul, ega siis angerjuid saa, ei lähe mõrda. Nõnda on ka tegelikkuses: veest välja eelistavad angerjad ilmuda sajuse (niiske) ilmaga, maatuulega hoiduvad nad sügavamale vette, sest tuul puhub sooja pinnavee avamerele (võimalus võrku sattuda on väike).

Angerjas on rahvausundis üks mao esinemiskujusid või siis eeldatakse mõlemate ühist algupära. Loetletud on mitmeid ühiseid omadusi. Nii angerjas kui maod on pika kehaga, liiguvad loogeldes. Madusidki võib näha vees ujumas; nii rästikut kui angerjat on usutud poegi ilmale toovat sünnitamise teel. Võrreldakse kogunemist kobarasse: Sügise annerid on põhjas üksteise juures justkut ussid kännu-kivi all (Pöide). Trükisõnas leidub uskumus, et angerjas sureb, kui talle mingi terasest asi peale pannakse (Wiedemann 1876: 456). Arhiiviteadete järgi ei sure ta enne päikese loojumist nii nagu madugi. See tõdemus on paljude rahvaste usundis (vrd Leach 1984: 338). Tegelikult võib angerjas niiskes õhus elada enam kui ööpäeva (Loomade elu 4, 1979: 182). Angeras oo ermus visa ingega, veta senel pee otsast ee, elab, leiga tükkideks, elab, panni peel ka veel esteks tükid liikuvad. Reegida, et angeras enne päikese loojaminemest äi suregid. Ise surnd angerad aga lehvad mürgiseks. KKI, KS < Emmaste khk, Sõrve k - J. Kõmmus (1971).

Häädemeeste teate järgi mereussil kihvti ei olevat. Karuse kihelkonnast talletatud hinnangu järgi aga angerjal oo suur sapp, ta oo neuke vihasem loom. Kuigi angerjat öeldi tekkinud olevat mao sabapoolest, teati, et ta veri on mürgine. Rahvameditsiinis leidub õpetus, et lapsel saab kõhuusse kaotada angerjanahaga pekstes, kusjuures nahata angerjas tulevat kellelegi asjassepühendamatule sisse sööta.

Peaaegu kõik angerja tekkelood lähtuvad tema sarnasusest madudega. Nii on ka teistel rahvastel (vrd Dänhardt 1907: 171-172; 1909: 109). Üleminek maost angerjaks või vastupidi, angerjast maoks võib usundilistes teadetes toimuda n-ö iseeneslikult, kuivõrd see on ette määratud Jumala enda (vrd Aa US 62) vm piiblitegelase poolt. Legendilised seletusversioonid on järgmised:

1. Jumal, olles loonud ühe pika looma, lõi ta pooleks. 
2. Jumal nägi, kuidas madu hanepoja tappis, ning määras ühe poole maost angerjaks inimestele süüa. 
3. Kui madu Eevat pettis, lõi Jumal ta pooleks; sabapool läks merre angerjaks, peapool jäi maale maoks naistele tappa. 
4. Madu soovitas Jumalal inimesed ära needa, karistuseks lõi Jumal ta pooleks. 
5. Jumal (ka: Jeesus apostlitega, Jeesus ja Peetrus) nägi magavat Sarvikut (ka: karu), kel suust ila jooksis. Jumal (Jeesus) lõi kepiga ila pooleks, sellest said madu ja angerjas. 
6. Mereelukas küsis Peetruselt, kumb neist on targem; Peetrus lõi ta kepiga pooleks ning määras ühe poole kõige magusamaks kalaks, teise kõige vihasemaks loomaks maa peale. 
7. Mooses murdis oma kepi katki, viskas ühe tüki angerjaks merre, teise maoks metsa. 
8. Jumal ja Kurat lõikasid nööri; kuradipoolne tükk hammustas ja sellest sai madu, Jumala vettevisatud nööritükist sai angerjas (Lutsi versioon). 

Usundilised teated ja teateks fragmenteerunud, näivalt jumaliku algeta tekkelood on järgmised: 

1. Kui kevadel müristab esmalt mere pool, tulevad angerjad maale madudeks, kui maa pool, lähevad maod jõgedesse ja suvel on palju angerjaid. 
2. Angerjad, kes esimest müristamist kuulevad kuival maal olles, jäävad madudeks. 
3. Kui tuul puhub mere (järve) poolt, tulevad angerjad maale madudeks, kui maa poolt, lähevad merre (järve) angerjateks. Rannarootslastel seostub see uskumus jüripäevaga (23. aprill) (Russwurm 1861: 182). 
4. Angerjas on meremadu. 
5. Kui angerjas nõgeste sisse satub, muutub ta maoks. 
6. Angerjas on mao poolvenda (ka: seesama, mis madu; mao järglane). 
7. Mao teine pool läks merre, teine metsa (ka: sabapool läks merre, peapool jäi maale). 
8. Kui madu läheb vette, siis muutub ta üheksa päevaga angerjaks. 
9. Angerjas tagus teda hammustanud madu, kuni see veest ära maale läks. 
10. Madu saab angerjaks, kui maal elu halvaks läheb.

Maa-aluste veeteede olemasolu ilmneb kohamuistendites mingi ühest veekogust maa-alutsi teise kandunud asitõendi kaudu, traditsiooniomaselt on selleks kellukesega part või hani, härjaike vms. Asitõendi funktsioonis on kelluke ka mao kaela seotuna. Nimelt tapnud kalamehed mao, pannud talle kuljuse kaela ja visanud ta jõkke, kuid mõne aasta pärast leitud kelluke angerja kaelast. Tegemist pole ühekordse fabuleeringuga. Uskumusele rajanev üldtuntud rahvajutt magavale inimesele suhu ronivast ussist saab analoogse asitõendi käikutoomisega uue suunitluse ja kujuneb tekkemuistendiks.

Angõrja tekkomine. Vanast oll üts naane hainal olno. Hainamaa oll vii veereh olno, niikui no om. Naasel olno ka lats ja latsõ jaost häll hainamaa pääle üles lüüdö. Naane tennö, tennö haina, kõrraga naano lats ikma. Naane lännö last kaema, nännö, et huss lät parajedi latsõlõ suuhtõ. Haarno siss rutto sõlõ kaalast ja tsusano sõlo tuu hussilõ hanna sisse ja tõmmano hussi latsõ suust tagase ja visano vette. Hussist saanu angõrja. Tä om ka hussi muudo, ommava hussi teo ja laosõ niisama poigõ kui huss - muu kala kudõsõ maräga, angõrjal aga ommava poja kõtuh. Ka üteldäs, et inne käü säidse liina ar - ko inämb kostke kallo ei saa, siss võit angõrjat süvvä. ERA II 155, 122/3 (32) < Setu, Mäe v - N. Sõrmus (1937). 

Selle jututeisendi lõpul leidub vihje angerja söömise keelule või söömisest keeldumisele. Eestlasedki kuulusid varem rahvaste hulka, kes angerjat söögikalaks ei pea. Veel 19. sajandil oli angerjapüük juhuslik, sest et seda kala tema välimuse tõttu põlati (Luts 1998: 121). Angerja sarnasuse tõttu madudega on keeldutud seda kala söömast ka siis, kui oldi veendunud, et tegemist pole roomajaga. Eelarvamuslikku suhtumist reedab hinnang: Söön külma südamega, ei ole ia (Noarootsi). Nimetus sakste kala halvustab nii angerjat kui selle sööjaid: Angerjas ollev uss. Uss ollev pooleks lööd. Teine pool läin meresse, ollev sakste kõige parem kala, teine on metsas uss ja teeb kurja. RKM II 177, 171 (46) < Tõstamaa khk, Läilaste k - E. ja H. Tampere (1964).

Piiblis on madu kuradi tööriist ja kurjuse kehastus. Angerja toidukstarvitamise sätestavad kirjakohad Vanast Testamendist: Mooses keelab oma rahval süüa veeolendeid, kel pole soomuseid või uimi, sõnadega: «Olgu nad sul jälgid» (3 Mo 11, 9-12; 5 Mo 14,9-10). C. Russwurm (1861: 182) kirjutab 19. sajandi keskpaiga lääneranniku olude kohta, et kuigi angerjas on legendi järgi kõige maitsvama lihaga, tuleb eestlastel ja (ranna)rootslastel angerja söömist tema suguluse pärast maoga harva ette. Setumaalt pärit mööndused selle kala söömise kohta pigem rõhutavad keeldu kui peavad angerja söömist õigustatuks. Nimelt olevat Jumal andnud loa angerjat süüa ainult lastootaval naisel ja sedagi siis, kui tal väga suur kalanälg on ja kümnes linnas kala saada pole.

Lüroeepiline rahvalaul «Mehetapja» (varem «Maie laul») on sugestiivne järkjärgulise pingetõusuga ballaad oma mehe hukanud ja veresüü koorma all põgenevast naisest. Kelle poole naine ahastades ka ei pöörduks, kõik keelduvad teda varjamast. Tundub, et varianditi esitatud lõpuvärsi sõnavalikut Mai läks angerjaks meresse pole määranud vormiline sobivus (samuti sobiksid: ahvenaks, latikaks, kammeljaks, kalaksi vms), vaid lähtutud on angerja usundilisest tähendusest.

Allikas:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. Mäetagused nr 11

Vaata lisaks:

Angerjas (Anguilla anguilla)
Kalale.ee KIK