Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
58. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
59. Atlandiraid (Atlantoraja)
60. atraktant (atrahent)
61. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
62. Baikal
63. Balzer
64. Barramundi
65. Bass
66. Bellingshausen
67. Beluuga (Huso huso)
68. Bentaal
69. Bentos
70. Bete
71. Bete Krokodil
72. Biofilter
73. Bioturbatsioon
74. Birdeye
75. Birjussa
76. bissa
77. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
78. Botvinja
79. Brahmaputra
80. Briis
81. Buran (mootorsaan)
82. Canvey saare elukas
83. Castingu MM
84. Chessie (veekrüptiid USAs)
85. Cooki saared
86. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
87. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
88. Creme
89. D.A.M.
90. Daing
91. Dirhami laht
92. Donburi
93. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
94. Ebisu (jaapani kalajumal)
95. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
96. Eesti jõgede loend
97. Eesti järved
98. Eesti järvede loend
99. Eesti Kalur
100. Eesti lahed (tähestikuline loend)
101. Eesti Merekool
102. EFTTA
103. Elango, Julius
104. Emajõe Lodjaselts
105. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
106. Emakala (Zoarces viviparus)
107. End, Albert Arvo
108. Endla järvestik
109. Erikson, Juhan (kalatööstur)
110. Erinarkid (Heteronarce)
111. Erm Vaike
112. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
113. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
114. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
115. Fenkol (apteegitill)
116. Flambeau
117. Fotofoor
118. Friteerimine
119. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
120. Garum ja liquamen
121. Gupi (Poecilia reticulata)
122. Haamerhai (Eusphyra blochii)
123. Haid kulinaarias
124. Hailiha nimekujud
125. Hakk-kala
126. Hallhaid (Carcharhinus)
127. Hammassärg (Rutilus frisii)
128. Harilaid
129. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
130. Harilik meriangerjas (Conger conger)
131. Harilik merilohe (Trachinus draco)
132. Harilik mullauss (maauss)
133. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
134. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
135. Harilik taimen (Hucho taimen)
136. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
137. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
138. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
139. Harju alamvesikond
140. Hauapüük
141. Haug püügikalana
142. Haug toidukalana
143. Haugasraid (Aetobatus)
144. Heeringalised (Clupeiformes)
145. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
146. Heeringlased (Clupeidae)
147. Heik (Hake) kalanimedes
148. Heintz Karl
149. Heleraid (Leucoraja)
150. Hensen, Victor
151. Hi-Lo
152. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
153. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
154. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
155. Hobulaiuskraadid
156. Hollandi kaste
157. Homaarlased (Nephropidae)
158. Hulkharjasussid (Polychaeta)
159. Hõbekoger (Carassius gibelio)
160. Hõimkond
161. Hämarhaid (Scymnodalatias)
162. Hülgepüük
163. Iilastuli
164. Imiussid (Trematoda)
165. Indo-Vaikne ookeaniala
166. Invincible (Nilsu)
167. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
168. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
169. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
170. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
171. Jahumardika vastne (jahuuss)
172. Johannes Vares
173. Jussi järved
174. Juust õngesöödana
175. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
176. Jõehallhaid (Glyphis)
177. Jõemõisa-Kaiu järvestik
178. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
179. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
180. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
181. Jämesabaraid (Urolophus)
182. Järveelustik ehk limnobios
183. Järvekoletised
184. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
185. Jäseraid (Cruriraja)
186. Jääpüük
187. Jäärauad
188. Kaanid (Hirudinea)
189. Kaarmise järv (Karmise järv)
190. Kaaviari ajaloost
191. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
192. Kahvamine
193. kalade loend H-K
194. kalade loend L-O
195. kalade loend P-T
196. kalade loend U-Ü
197. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
198. Kalakasvatus
199. Kalakasvatus Eestis
200. Kalamüüdid ja müütilised kalad
201. Kalandus
202. Kalanduskoda
203. Kalaparv
204. Kalurite loitse ja ütlusi
205. Kaluuga (Huso dauricus)
206. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
207. Karelestad (Hippoglossoides)
208. Kartul
209. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
210. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
211. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
212. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
213. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
214. Katsuobushi
215. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
216. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
217. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
218. Kidata konks
219. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
220. Kiinide vastsed
221. Kiisk (pärimus)
222. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
223. Kilu nimelugu
224. Kinnine haspelrull
225. Kinnise rulli ehitus
226. Kirptirgu sidumise sõlm 1
227. kiviahvenlased (Serranidae)
228. Koerhaid (Scyliorhinus)
229. Koerhailased (Scyliorhinidae)
230. Koger (Carassius carassius)
231. Kogred (Carassius)
232. Koibraid (Sinobatis)
233. konks (õngekonks)
234. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
235. Koonhaid (Rhizoprionodon)
236. Koorküla järvestik
237. Kopskalad (Dipnoi)
238. Kosmoidsoomus
239. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
240. Kuivatamine/vinnutamine
241. Kuldkala (Carassius auratus)
242. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
243. Kura säär
244. Kuremaa järv (Kurema järv)
245. Kussie (jaapani järvekoletis)
246. Kuusamon Uistin Oy
247. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
248. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
249. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
250. Kärbsed õngesöödana
251. Kärbsenukk (kärbsekookon)
252. Kärbsetõugud meditsiinis
253. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
254. Kärphaid (Mustelus)
255. Käsiõng
256. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
257. Lahtise rulli ehitus
258. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
259. Lahtise rulli vänt
260. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
261. Lakerda (türgipärane soolakala)
262. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
263. Landilugu: dr Heintz
264. Landilugu: Kuusamo puukala
265. Landilugu: Nilsu
266. Lasa järv [Koorküla järvestik]
267. Lasnhaid (Scoliodon)
268. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
269. Leevi jõgi
270. Leivast õngesöödad
271. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
272. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
273. Lestad (Platichthys)
274. Libekala
275. Liblikate röövikud
276. Liblikraid (Gymnura)
277. Liftahvenad (Helicolenus)
278. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
279. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
280. Linajärv (Jussi Linajärv)
281. Linask (Tinca tinca)
282. Linné, Karl
283. Linnuroni (Ligula intestinalis)
284. Lintsabalased (Trichiuridae)
285. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
286. Logardraid 3 (Pseudobatos)
287. Logardrailased (Rhinobatidae)
288. Lonthülged (Mirounga)
289. Loobu jõgi
290. Lophius budegassa (must merikurat)
291. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
292. Luts (Lota lota)
293. Lõunaraid (Zearaja)
294. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
295. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
296. Läänesaarte alamvesikond
297. maailma jõed (loend)
298. Maggot
299. Majak (kolhoos)
300. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
301. Man
302. Mannasöödad
303. Maskraid (Neotrygon)
304. meduus
305. Merehaigus
306. Merekoletised
307. Meremeeste uskumused
308. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
309. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
310. Merikeellased (Soleidae)
311. Merikogerlased (Sparidae)
312. Merikoha (Sander marinus)
313. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
314. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
315. Meriluts (Brosme brosme)
316. Merineitsi
317. Meripuugid (Scorpaena)
318. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
319. Merisutt (Petromyzon marinus)
320. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
321. Merluusid (Merluccius)
322. Metsprussakas
323. Miiu
324. Moiva (Mallotus villosus)
325. Morilased (Moridae)
326. muda
327. Mudaelustik ehk pelon
328. Mussie (järvekoletis Kanadas)
329. Mussoon
330. Must marliin (Istiompax indica)
331. Mustatäpitõbi
332. Musthaid (Apristurus)
333. Mustjõe alamvesikond
334. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
335. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
336. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
337. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
338. Mõrrapüük
339. Mõõkkala (Xiphias gladius)
340. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
341. Määr, Aleksander
342. Mölder, August
343. Müütilised veeolendid
344. Naaskelraid (Pastinachus)
345. Nahknark (Crassinarke dormitor)
346. Naissaar
347. Narva veehoidla
348. Nasv
349. Navaaga (Eleginus nawaga)
350. Nelikant-kaldauss
351. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
352. Niituimlutslased (Physidae)
353. Nirkhailased (Hemigaleidae)
354. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
355. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
356. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
357. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
358. Nugishaid (Triakis)
359. Nuutraid (Himantura)
360. Näkk (eesti)
361. Oad, Jaan
362. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
363. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
364. Ogahaid (Squalus)
365. Ojamaa (Gotland)
366. Okasturilased (Notacanthidae)
367. Okishaid (Centroscyllium)
368. ondatra (piisamrott, biisamrott)
369. Osmussaar
370. Pakssabaraid (Trygonoptera)
371. paneerimine
372. Paunküla veehoidla
373. Peen kõduuss
374. Peipsi alamvesikond
375. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
378. Pigo (Rutilus pigus)
379. Pihklased (Myxini)
380. Pihtla kalakasvandus
381. Piikraid (Urobatis)
382. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
383. Piimjas soouss
384. Piiskopikala (bishop fish)
385. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
386. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
387. Pimenarkid (Typhlonarke)
388. Poi
389. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
390. Polaarhaid (Somniosus)
391. Poola uss
392. Prespa forell (Salmo peristericus)
393. Prussakas ja tarakan
394. Psammon
395. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
396. Punane vihmauss (pool-ööuss)
397. Purikalalased (Istiophoridae)
398. Purjus krevetid
399. Puukala (Kuusamo puukala)
400. Põhjavee-elustik
401. Põishüljes (Cystophora cristata)
402. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
403. Põlula Kalakasvatuskeskus
404. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
405. Pärimus: Kaussjärv
406. Pärimus: Lutsu järv
407. Pärimus: Otepää Pühajärv
408. Pärimus: Raudjärve kullapütt
409. Pärimus: Uhtjärv
410. Pärimus: Verijärv
411. Pärnu alamvesikond
412. Pärnu Kalakombinaat
413. Pärnu kalanduskool
414. Rabakonn
415. Raid (Raja)
416. Rakfisk ehk norra hapukala
417. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
418. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
419. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
420. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
421. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
422. Reobiont
423. Riffhai (Triaenodon obesus)
424. Rihmsabaraid (Taeniura)
425. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
426. Riikoja Heinrich
427. Ristkok, Jüri
428. Robalod (Centropomus)
429. Roheline mullauss
430. Rohukonn
431. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
432. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
433. Rombkalad (Bothus)
434. Rombkalalased (Bothidae)
435. Roosa mullauss
436. Russalka
437. Rõbak Baltiki
438. Rõuge järvestik
439. Räimeõng
440. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
441. Saadjärv (Saadrejärv)
442. Saaghailised (Pristiophoriformes)
443. Saagsabahaid (Galeus)
444. Sagrits, Richard
445. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
446. Sammet, Jaak
447. Sannakji
448. Sardiin (Sardina pilchardus)
449. Sardiinid
450. Sardinellid (Sardinella)
451. Saunja laht
452. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
453. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
454. Sidrunhaid (Negaprion)
455. Siiad (Coregonus)
456. Siig - huvipüük Eestis
457. Siig spordikalana Skandinaavias
458. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
459. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
460. Sinakas soouss
461. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
462. siugkonnalised (apoodid)
463. Soomuskuked (Lepidotrigla)
464. Soomuslest (Limanda limanda)
465. Sovetskaja Rodina (laev)
466. Spinningisti kaksteist käsku
467. Staratel
468. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
469. Stroganina
470. Sump (kumm, pandur, märss)
471. Sumplaev
472. Susski, Vladimir
473. Suue
474. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
475. Suur mullauss
476. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
477. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
478. Suurallikas
479. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
480. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
481. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
482. Sõnnikuuss
483. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
484. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
485. Südvester
486. Sünkraid (Amblyraja)
487. Süvahaid (Centroscymnus)
488. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
489. Süvaraid (Bathyraja)
490. Šelfihaid (Halaelurus)
491. Zoobentos
492. Taaliku sadam
493. Tabadusekepp
494. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
495. Tainas angerjapüügiks
496. Tallinna Kalakombinaat
497. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
498. Tallinna Merekolledž
499. Tamm, Friedrich
500. Tamula järv (Tamla järv)
501. Tatrakakud
502. Teibid (Leuciscus)
503. Temera (Temera hardwickii)
504. Tempura
505. Tiit Hunt. Eesti kalad
506. Tintlased (Osmeridae)
507. Tobiased (Ammodytes)
508. Tooder
509. Traaler
510. Traalnoot
511. Traalpüük
512. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
513. Triivpüük
514. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
515. Tuletorn
516. Tume vihmauss
517. Tumehaid (Etmopterus)
518. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
519. Tursad (Gadus)
520. Tursamaks
521. Tursamaksa konserveerimine
522. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
523. Tuul
524. tuulekala (pärimus)
525. Tuur
526. Tuurlased (Acipenseridae)
527. Tõugjärv (Küünjärv)
528. Tõugussaare raba laugas
529. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
530. Tääkraid (Urotrygon)
531. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
532. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
533. Ukraina (baaslaev)
534. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
535. Unadon
536. Und
537. Undiin
538. Urbukse järv (Urbuse järv)
539. Ussikonks (säärekidadega konks)
540. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
541. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
542. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
543. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
544. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
545. Valgeninahai (Nasolamia velox)
546. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
547. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
548. Vasarhaid (Sphyrna)
549. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
550. Vastne
551. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
552. vesikond
553. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
554. Vihmauslased (Lumbricidae)
555. Vihmauss (liigid)
556. Viidikas (Alburnus alburnus)
557. Viitina kuurits
558. Vimb (Vimba vimba)
559. Vingerjas, (Misgurnus fossilis)
560. Vinkelhaid (Oxynotus)
561. Vinnutatud räimed
562. Viru alamvesikond
563. Viuraid (Aetomylaeus)
564. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
565. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
566. Võldas (Cottus gobio)
567. Võrtsjärve alamvesikond
568. Väheharjasussid
569. Vähilaadsed
570. väike meriahven (Sebastes viviparus)
571. Väike ogahai (Squalus blainville)
572. Väike saagrai (Pristis clavata)
573. väike tobias (nigli, väiketobias)
574. Väikeraid (Rajella)
575. Väikesuulest (Microstomus kitt)
576. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
577. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
578. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
579. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
580. Õlikook
581. Õngekonksu ajaloost
582. Õngitsemine+
583. Õnne lõhe
584. Äntu järved
585. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
586. Ülemiste järv
587. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
588. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Angerjas (pärimus)

Alltoodu pärineb Mall Hiiemäe kirjutisest "Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis

Kalapüügil kehtiva nimetabu sunnil on angerjat teisisõnu nimetatud, nagu rästikutki, va põõsaalune, va pikk. Väikese angerja kohta öeldi Kuusalus nulk, läänerannikul viu, vantsus, Ruhnu saarel rootsipäraselt ualan (vrd rootsi k ål, saksa k Aal).

Tänapäevalgi tuntud rahvauskumuse järgi ilmuvad angerjad öösi hernepõllule herneid sööma: Vanasti ööti, ät angerjas keib ernepöldus öösse, keib ernid söömas. Siis riputud tuhka maha, siis neeb, kas on öösse tulnd. Angerjas keib rohu sees kiiresti, oo tugevas musklis kala. Ma ise pole söust ernepöldus keimist neind, aga sedasi reegiti küll. KKI, KS < Kihelkonna khk, Viki k - V. Sibul (1984).

Veest välja ronivat nad siis, kui hernes õitsema hakkab, hallaöödega herneskäimise huvi vaibuvat (Kihnu). Ridalast pärit teate järgi söövad angerjad hernelesti.

Lääne-Euroopa pärimuses söövad angerjad nii herneid kui ube (HDA I: 1), ent kalateadlaste väitel on need kujutelmad seosesse viidavad selle kalaliigi tuhandete kilomeetrite pikkuse teekonnaga Sargasso merre kudema. Ervin Pihu kirjutab: «Meie sisevetes elavaid angerjaid tabab rännutuhin enamasti suvekuudel. Nad jätavad maha kodused karjamaad ja lähevad pärivoolu, ikka mere poole. Vajaduse korral on angerjad võimelised roomama märga rohtu mööda ühest veekogust teise. Seda võimaldab nii nende väike lõpusepilu, mis takistab lõpuste kuivamist, kui ka hingamine naha kaudu. Katsed on näidanud, et niiskes õhus võtab angerjas oma limase naha kaudu vastu kuni 4/5 hingamiseks vajalikust hapnikust. Seetõttu lähevad angerjad maismaaekskursioonidele peamiselt vihmastel öödel. Ilmselt siitkohalt saavadki alguse jutud angerjate käimisest põllul herneid söömas. Seda ei maksa siiski uskuda: angerjaid sunnivad veest välja tulema hoopis tõsisemad põhjused kui nõrkus kaunviljade vastu.» (Pihu 1987: 115).

Angerja maaletuleku, üldse rände seost ilmastikuoludega on mainitud Pärnumaa pärimusteadetes. Ta rändavat müristamise ilmaga (Pärnu l), kui angerjas maal, on peatselt kurja ilma, tormi ja sadu oodata (Saarde). Tõstamaalt pärineb kirjapanek, et kui oo maatuul, ega siis angerjuid saa, ei lähe mõrda. Nõnda on ka tegelikkuses: veest välja eelistavad angerjad ilmuda sajuse (niiske) ilmaga, maatuulega hoiduvad nad sügavamale vette, sest tuul puhub sooja pinnavee avamerele (võimalus võrku sattuda on väike).

Angerjas on rahvausundis üks mao esinemiskujusid või siis eeldatakse mõlemate ühist algupära. Loetletud on mitmeid ühiseid omadusi. Nii angerjas kui maod on pika kehaga, liiguvad loogeldes. Madusidki võib näha vees ujumas; nii rästikut kui angerjat on usutud poegi ilmale toovat sünnitamise teel. Võrreldakse kogunemist kobarasse: Sügise annerid on põhjas üksteise juures justkut ussid kännu-kivi all (Pöide). Trükisõnas leidub uskumus, et angerjas sureb, kui talle mingi terasest asi peale pannakse (Wiedemann 1876: 456). Arhiiviteadete järgi ei sure ta enne päikese loojumist nii nagu madugi. See tõdemus on paljude rahvaste usundis (vrd Leach 1984: 338). Tegelikult võib angerjas niiskes õhus elada enam kui ööpäeva (Loomade elu 4, 1979: 182). Angeras oo ermus visa ingega, veta senel pee otsast ee, elab, leiga tükkideks, elab, panni peel ka veel esteks tükid liikuvad. Reegida, et angeras enne päikese loojaminemest äi suregid. Ise surnd angerad aga lehvad mürgiseks. KKI, KS < Emmaste khk, Sõrve k - J. Kõmmus (1971).

Häädemeeste teate järgi mereussil kihvti ei olevat. Karuse kihelkonnast talletatud hinnangu järgi aga angerjal oo suur sapp, ta oo neuke vihasem loom. Kuigi angerjat öeldi tekkinud olevat mao sabapoolest, teati, et ta veri on mürgine. Rahvameditsiinis leidub õpetus, et lapsel saab kõhuusse kaotada angerjanahaga pekstes, kusjuures nahata angerjas tulevat kellelegi asjassepühendamatule sisse sööta.

Peaaegu kõik angerja tekkelood lähtuvad tema sarnasusest madudega. Nii on ka teistel rahvastel (vrd Dänhardt 1907: 171-172; 1909: 109). Üleminek maost angerjaks või vastupidi, angerjast maoks võib usundilistes teadetes toimuda n-ö iseeneslikult, kuivõrd see on ette määratud Jumala enda (vrd Aa US 62) vm piiblitegelase poolt. Legendilised seletusversioonid on järgmised:

1. Jumal, olles loonud ühe pika looma, lõi ta pooleks. 
2. Jumal nägi, kuidas madu hanepoja tappis, ning määras ühe poole maost angerjaks inimestele süüa. 
3. Kui madu Eevat pettis, lõi Jumal ta pooleks; sabapool läks merre angerjaks, peapool jäi maale maoks naistele tappa. 
4. Madu soovitas Jumalal inimesed ära needa, karistuseks lõi Jumal ta pooleks. 
5. Jumal (ka: Jeesus apostlitega, Jeesus ja Peetrus) nägi magavat Sarvikut (ka: karu), kel suust ila jooksis. Jumal (Jeesus) lõi kepiga ila pooleks, sellest said madu ja angerjas. 
6. Mereelukas küsis Peetruselt, kumb neist on targem; Peetrus lõi ta kepiga pooleks ning määras ühe poole kõige magusamaks kalaks, teise kõige vihasemaks loomaks maa peale. 
7. Mooses murdis oma kepi katki, viskas ühe tüki angerjaks merre, teise maoks metsa. 
8. Jumal ja Kurat lõikasid nööri; kuradipoolne tükk hammustas ja sellest sai madu, Jumala vettevisatud nööritükist sai angerjas (Lutsi versioon). 

Usundilised teated ja teateks fragmenteerunud, näivalt jumaliku algeta tekkelood on järgmised: 

1. Kui kevadel müristab esmalt mere pool, tulevad angerjad maale madudeks, kui maa pool, lähevad maod jõgedesse ja suvel on palju angerjaid. 
2. Angerjad, kes esimest müristamist kuulevad kuival maal olles, jäävad madudeks. 
3. Kui tuul puhub mere (järve) poolt, tulevad angerjad maale madudeks, kui maa poolt, lähevad merre (järve) angerjateks. Rannarootslastel seostub see uskumus jüripäevaga (23. aprill) (Russwurm 1861: 182). 
4. Angerjas on meremadu. 
5. Kui angerjas nõgeste sisse satub, muutub ta maoks. 
6. Angerjas on mao poolvenda (ka: seesama, mis madu; mao järglane). 
7. Mao teine pool läks merre, teine metsa (ka: sabapool läks merre, peapool jäi maale). 
8. Kui madu läheb vette, siis muutub ta üheksa päevaga angerjaks. 
9. Angerjas tagus teda hammustanud madu, kuni see veest ära maale läks. 
10. Madu saab angerjaks, kui maal elu halvaks läheb.

Maa-aluste veeteede olemasolu ilmneb kohamuistendites mingi ühest veekogust maa-alutsi teise kandunud asitõendi kaudu, traditsiooniomaselt on selleks kellukesega part või hani, härjaike vms. Asitõendi funktsioonis on kelluke ka mao kaela seotuna. Nimelt tapnud kalamehed mao, pannud talle kuljuse kaela ja visanud ta jõkke, kuid mõne aasta pärast leitud kelluke angerja kaelast. Tegemist pole ühekordse fabuleeringuga. Uskumusele rajanev üldtuntud rahvajutt magavale inimesele suhu ronivast ussist saab analoogse asitõendi käikutoomisega uue suunitluse ja kujuneb tekkemuistendiks.

Angõrja tekkomine. Vanast oll üts naane hainal olno. Hainamaa oll vii veereh olno, niikui no om. Naasel olno ka lats ja latsõ jaost häll hainamaa pääle üles lüüdö. Naane tennö, tennö haina, kõrraga naano lats ikma. Naane lännö last kaema, nännö, et huss lät parajedi latsõlõ suuhtõ. Haarno siss rutto sõlõ kaalast ja tsusano sõlo tuu hussilõ hanna sisse ja tõmmano hussi latsõ suust tagase ja visano vette. Hussist saanu angõrja. Tä om ka hussi muudo, ommava hussi teo ja laosõ niisama poigõ kui huss - muu kala kudõsõ maräga, angõrjal aga ommava poja kõtuh. Ka üteldäs, et inne käü säidse liina ar - ko inämb kostke kallo ei saa, siss võit angõrjat süvvä. ERA II 155, 122/3 (32) < Setu, Mäe v - N. Sõrmus (1937). 

Selle jututeisendi lõpul leidub vihje angerja söömise keelule või söömisest keeldumisele. Eestlasedki kuulusid varem rahvaste hulka, kes angerjat söögikalaks ei pea. Veel 19. sajandil oli angerjapüük juhuslik, sest et seda kala tema välimuse tõttu põlati (Luts 1998: 121). Angerja sarnasuse tõttu madudega on keeldutud seda kala söömast ka siis, kui oldi veendunud, et tegemist pole roomajaga. Eelarvamuslikku suhtumist reedab hinnang: Söön külma südamega, ei ole ia (Noarootsi). Nimetus sakste kala halvustab nii angerjat kui selle sööjaid: Angerjas ollev uss. Uss ollev pooleks lööd. Teine pool läin meresse, ollev sakste kõige parem kala, teine on metsas uss ja teeb kurja. RKM II 177, 171 (46) < Tõstamaa khk, Läilaste k - E. ja H. Tampere (1964).

Piiblis on madu kuradi tööriist ja kurjuse kehastus. Angerja toidukstarvitamise sätestavad kirjakohad Vanast Testamendist: Mooses keelab oma rahval süüa veeolendeid, kel pole soomuseid või uimi, sõnadega: «Olgu nad sul jälgid» (3 Mo 11, 9-12; 5 Mo 14,9-10). C. Russwurm (1861: 182) kirjutab 19. sajandi keskpaiga lääneranniku olude kohta, et kuigi angerjas on legendi järgi kõige maitsvama lihaga, tuleb eestlastel ja (ranna)rootslastel angerja söömist tema suguluse pärast maoga harva ette. Setumaalt pärit mööndused selle kala söömise kohta pigem rõhutavad keeldu kui peavad angerja söömist õigustatuks. Nimelt olevat Jumal andnud loa angerjat süüa ainult lastootaval naisel ja sedagi siis, kui tal väga suur kalanälg on ja kümnes linnas kala saada pole.

Lüroeepiline rahvalaul «Mehetapja» (varem «Maie laul») on sugestiivne järkjärgulise pingetõusuga ballaad oma mehe hukanud ja veresüü koorma all põgenevast naisest. Kelle poole naine ahastades ka ei pöörduks, kõik keelduvad teda varjamast. Tundub, et varianditi esitatud lõpuvärsi sõnavalikut Mai läks angerjaks meresse pole määranud vormiline sobivus (samuti sobiksid: ahvenaks, latikaks, kammeljaks, kalaksi vms), vaid lähtutud on angerja usundilisest tähendusest.

Allikas:
Mall Hiiemäe. Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. Mäetagused nr 11

Vaata lisaks:

Angerjas (Anguilla anguilla)
Kalale.ee KIK