Sardiin (Sardina pilchardus)

Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus) on ainus kalaliik sardiinide (Sardina) perekonnast, mis kuulub heeringlaste (Clupeidae) sugukonda.

Araabia k - sardina, sardine, sardin mabroum; inglise k - european pilchard, pilchard, sardine, true sardine; prantsuse k - sardine commune, sardine d'Europe, sardine; kreeka k - sardela, sardele; itaalia k - cicinelli jaculilli, faloppe, gianchetto, kajatica, melelle, nunnata, paasetta, palassiola, parasina, pesantone, putina, renga, rengheta, sadda, saldina, saraca, saraghina, sard, sarda, sardeda, sardella, sardena, sardina, sardona; hispaania k - sardina europea, xouba; portugali k - petinga, sardinha; saksa k - Pilchard, Sardine; taani k - almindelig sardin, sardin; hollandi k - pelser, sardien, sardientje; fääri k - sardin; islandi k - sardinur; poola k - sardynka europejska; soome k - sardiini; vene k - сардина европейская, пильчард, сардинка; jaapani k - iwashi, maiwashi, sardinopa; heebrea k - sardin zefoni, sardina; türgi k - sardalya

Liik on oma põhinime saanud Vahemeres asuva Sardiinia saare järgi. Teiseks laialt levinud nimeks, mille abil eristatakse liiki teistest tihti sardiinideks nimetatavatest kalaliikidest, on pilchard. Inglismaal tehakse vahet pikkuse järgi: kui tegemist on lühema kalaga kui 6 tolli (15 cm), siis turustatakse seda sardiinina, kui aga kala on 6 tollist pikem, siis pilchardina.



"Perekonda sardiinid (Sardina) kuulub ainult üks liik — sardiin (S. pilchardus), kes on levinud Atlandi ookeani idaosa mõõdukalt soojades ja subtroopilistes vetes Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika ümbruses, samuti Vahemeres ja Mustas meres. Levila ulatub Iirimaast, Doggerbank'i madalast (Põhjameres) ja Lõuna-Norrast Kanaari saarte ja Blanco neemeni Levila põhja- ja lõunapiiri määrab 10 ja 20 oC aasta keskmise temperatuuri isoterm.
Sardiinil on prussitaoline külgedelt mitte kokkusurutud keha, sinakas selg ning hõbedased küljed ja kõht. Lõpusekaane ülaosa taga on kummalgi küljel tume laik ja tavaliselt selle taga veel rida tumedaid täppe. Lõpusekaanel on radiaalselt hargnevad vaokesed. Selgroolülisid 49—54.
Sardiin on kuni 30, Vahemeres 27 (tavaliselt 20—22), Mustas meres 9—17 cm pikk. Eluiga kuni 14 aastat, kõige rasvasem 2.—3. eluaastal.
Sardiin toitub planktonist, sööb ka pelaagilist kalamarja. Suguküpseks saab teise eluaasta lõpul ligikaudu 13 cm pikkuselt, koeb oma pelaagilise marja 10—18 oC juures.
Suure ja väikese sardiini parved on lahus: näiteks Atlandi vetes hoidub väike kuni 2-aastane sardiin Biskaia lahe lõunaossa, 2—4-aastane sama lahe idaranniku lähedale, 4—8-aastane Prantsusmaa põhjaranniku juurde ja Põhjamerre. Sardiini arvukus on väga kõikuv — tohutud saagid asenduvad mõnikord juba järgneval aastal väga väikeste saakidega. Üldse püütakse sardiini 500 000—600 000 tonni (aastail 1960—1967). Eriti palju püütakse teda Marokos, Hispaanias, Portugalis, vähem Prantsusmaal, Itaalias, Alzheerias ja Jugoslaavias. Püügiks kasutatakse triivvõrkke, suuri heitenootasid, lampareid. Biskaia lahes puistatakse sardiinide ligimeelitamiseks võrkude ette peibutisena sageli tursamarja. Aga Itaalias ja Jugoslaavias meelitatakse sardiiniparvi pargase ninale paigutatud atsetüleenlampide valgusega, petetakse nad ranna lähedale ja püütakse lamparaga.
Musta merre tuleb sardiin vähesel arvul, lähenedes Rumeenia rannikule maist oktoobrini ja Gruusia rannikule (Pitsundast Batumini) veebruarist juunini ning septembrist detsembrini."1 

Eristatakse kaht alamliiki:
S. p. sardina — Atlandi ookeani Aafrika rannikul ja Vahemeres
S. p. pilchardus - Gibraltarist põhja pool2

Suurim pikkus FishBase's 27,5 cm (tavaline 20 cm), suurim eluiga 15 aastat.

Sardiinide väljapüük (FAO statistika)
FAO andmeil on suurim aastane püügikogus olnud 1 521 993 tonni ja see püüti 1989. aastal. 2010. aastal püüti sardiini 1 245 956 tonni ja 2011.-ndal 1 036 708 tonni.


Allikad:
Sardina pilchardus FishBase's (veebruar 2014)
Sardine Wikipedias
1 Loomade Elu, 4 kd Kalad, Tallinn 1979
2 P. Miller, J. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Vaata lisaks:

Sardinops (Sardinops sagax)
Sardiinid õlis
Sardiinid
Kalale.ee KIK