Kilu nimelugu

Kilu teaduslikuks nimetuseks on Sprattus sprattus ja liiki kirjeldas 1758. aastal Carl Linne. Seejuures käsitles ta kilu kuuluvana heeringate perekonda, nimetades teda Clupea sprattus. See tulenes tsiasjast, et heeringad ja kilud on morfoloogiliste tunnuste poolest sarnased.
Ladinakeelne sprattus on tuletatud kilu ingliskeelsest nimetusest sprat.

Eesti keeles on selle kalaliigi üldlevinud nimetuseks kilu, kuid Ruhnu saarel on kasutatud ka nimekuju kilo.
Vanemas eesti kirjakeeles ometigi kilu nime ei leidu. Alles 1825-ndal aastal on ajakirja "Marahva Näddala-leht" 11. numbris sna killoräim. Sna kiloräim on E. Ahrensi grammatikas (1843), kus selle tähendusena on antud "der kleine Strömling" (väike räim), Wiedemanni eesti-saksa snaraamatus (1869) on aga juba nimekuju kilu.

Saksakeelsetes trükistes vib sna kohata juba 18. sajandil. Hupeli raamatus (1777) avaldatud J. L. Fischeri poolt koostatud kalade nimestikus on märgitud Külloströmlinge, estn. Küllosilkud.
Esimeseks saksakeelseks allikaks, kus esineb sna killo, peetakse Fr. S. Boeck'i "Versuch einer Wirtschaftlichen Naturgeschichte von dem Königsraeich Ost- und Westpreussen" (Königsberg, 1782—1785).

A. Saareste (1940) oletab, et eestikeelne sna kilu on tekkinud snast kaladiminutiivse sufiksi (o)i liitumise teel: kala + (o)imoodustasid sna kaloi (= kalake, väike kala), sellest tekkis kiloi ja viimasest omakorda soomekeelne kilo (= väikekala, kalakudu) ning eestikeelne kilu.

Eesti etümoloogiasnaraamatus on pakutud, et kilu vib tenäoliselt tuleneda samast läänemeresoome tüvest, millest pärinevad kilama ja kile. Kilama üks tähendusi on 'hiilgama, läikima, helkima' ning soome ja karjalakiloon ka 'kiirgus, hiilgus, sära, helk'.

Kolmanda versiooni kohaselt vib kilu tuleneda hoopiski saksa linna Kiel nimest: nimelt on seal toodetud ja mitmetesse riikidesse turustatud vähemalt 18. sajandist alates suitsutatud kilusid kaubamärgi all "Kieler Sprotte". Wikipedia venekeelses artiklis "Kilu" on toodud oletus, et vene keelde on sna kilka vinud tulla just Kieli sprottidest.

Allikad:
I. Veldre. Kilu. Tallinn, 1986
Kieler SprotteWikipedias
Eesti etümoloogiasnaraamat. Tallinn, 2012


Vaata lisaks:

Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
Kalale.ee KIK