Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)

Pikklest (Glyptocephalus cynoglossuson kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast pikklestad (Glyptocephalus).

Inglise k - witch flounder, witch, gray sole, craig fluke; prantsuse k - plie cynoglosse, plie grise; saksa k - Hundszunge, Rotzunge, Zungenbutt, Aalbutt; hollandi k - witje, hondstong; itaalia k - passera lingua di cane; portugali k -  lingua, solhao; hispaania k - mendo, mando, gallo igles; islandi k - langlúra; fääri k - lállanorra k - mareflyndre, smørflyndre; rootsi k - rödtunga; taani k - skærising; soome k - mustaeväkampela; vene k - длинная камбала, красная камбала



Keha kõrgus vähemalt 2/5 standardpikkusest, suu väike, küljejoon sirge. Selja-, anaal- ja sabauimel tumedam ääris. Silmad parmal küljel. Silmakülg hallikast punakaspruunini, uimed vahel hallikassinised või mustjad.
Elutseb mandrilava välisserval ja mandrinõlva ülaosas mudasel või liivasel põhjal 20-1500 m sügavusel. Sööb peamiselt põhjaselgrootuid. Koeb märtsis-aprillis (Iiri meres), marjaterad läbimõõduga 1,07-1,25 mm, koorumispikkus umbes 4 mm. Pikklestad paljunevad aeglaselt (populatsioon kahekorsutumine vajab 4,5—14 aastat) ja seetõttu on liik tundlik ülepüügi suhtes.
Levila Atlandi idaosas Põhja-Hispaaniast kuni Põhja-Norrani, ka Islandi ümbruses; Atlandi lääneosas St. Lawrence lahest Kanadas kuni Põhja-Carolinani USAs.

Fisbase's suurim pikkus 60 cm, suurim mass 2,5 kg, pikim eluiga 25 aastat.

Riikides, kus teda toidukalana kasutatakse, on pikklest hinnatud ja kallis toidukala.
Suurim väljapüük aastal 1971 - ligi 63 000 tonni. Aastail 2000-2012 väljapüügid vahemikus 10 000-20 000 tonni. Suurimad püüdjad Hispaania, Island, Inglismaa, USA ja Kanada.


Allikad:
Glyptocephalus cynoglossus Fishbase's (jaanuar 2014)
Hundszunge Wikipedias
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Vaata lisaks:

Pikklestad (Glyptocephalus)
Lestlased (Pleuronectidae)
Kalale.ee KIK