Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Süvalest, ka grööni hiidlest, must paltus (Reinhardtius hippoglossoideson kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectiedae) sugukonna perekonnast süvalest (Reinhardtius) — ainus liik oma perekonnas. 

Inglise k - Greenland halibut, lesser halibut, mock halibut, black halibut, blue halibut, Greenland turbot; prantsuse k - flétan du Groenland, flétan noir; saksa k - Schwarzer Heilbutt; hollandi k - zwarte heilbot; hispaania k - fletán negro, hipogloso negro, platija negra; islandi k - grálúpa; fääri k - helluflundra, svartkalvi; grööni k - qualeralik; innuktiidi k - kaleralik, nataknuk, natarnak, tikkalik jm; norra k - svartkveite; rootsi k - blåkveite, lillas hälleflundra; taani k - hellefisk; soome k -grönlanninnpallas; vene k -  гренландский палтусчерный палтус 


"Süvalest on levinud Atlandi ookeani põhjaosas, Ohhoota ja Beringi meres ja nendega külgnevates vetes. Ta vasak silm paikneb pea serval. Mõlemad kehapooled on tumedad, pime pool silmadega poolest veidi heledam. See on süvaveekala, kes elab peamiselt kuni 1000 m sügavuses; saagi jälitamisel ta tõuseb 100-300 m sügavusse. Suvisel ajal ta siirdub madalamasse vette, lähenedes rannikule. Sageli hoidub ta mudasele põhjale, kuid tihti ujub keskmises veekihis.

NSV Liidus esineb süvalest Barentsi, Beringi ja Ohhoota meres. Barentsi meres hoidub ta talvel edelaossa, suvel on levinud idaosas kuni Gussinaja madalani. Beringi meres püütakse teda Navarini neeme ja Matvei saare vahel, piki mandrinõlva mere põhja- ja idaosas, Ohhoota põhjaosas, piki Kamtshatka rannikut ja Sahhalini saare idaranniku lähedal, põhjapoolsete Kuriili saarte ümbruses.

Süvalesta pikkus ulatub Gröönimaal 1,2 m-ni ja kaal 17 kg-ni, Barentsi meres — 87 cm-ni ja 7 kg-ni, Ohhoota ja Beringi meres — 57,5 cm-ni.

Isased saavad sigiküpseks 9—10 aasta, emased 11—12 aasta vanuselt.

Süvalest sigib Atlandi ookeanis kevadel või suve algul, Ohhoota ja Beringi meres — hilissügisel või talvel 1 kuni 4,5 kraadi C juures. Emased koevad ligi 300 000 suurt (läbimõõt 4—4,5 mm) marjatera. Koorunud vastsed on 10—16 mm pikad, hoiduvad suurde sügavusse, kasvades siirduvad ülemisse veekihti, lähemale rannikule. 7—8 cm pikkused maimud laskuvad põhjale.  Pelaagilised vastsed on mõlemalt poolt pigmenteerunud, ehkki parema poole värvus on tumedam. Pärast üleminekut põhjaelule muutub maimude pime pool heledamaks, lõpuks täiesti valgeks. Umbes 25 cm pikkuse juures muutub pime pool jällegi tumedamaks.

Süvalest on röövkala. Ta toitub Barentsi meres moivast, Vaikses ookeanis mintaist, harvemini nolgustest ja lükoodidest.

Süvalest on väga rasvase valge maitsva lihaga hinnaline töönduskala. Teda püütakse peamiselt õngejadade, traalide ja ritvõngedega."1

Greenpeace lisas süvalesta 2010. aastal "meretoidu punasesse nimekirja".

FishBase's suurim pikkus isasel 80 cm, emasel 130 cm, tavapikkus 56 cm; suurim eluiga 30 aastat.

Süvalest on lestlastest kõige rasvasem kala (14-16%). Sobib valmistamiseks väga erineval viisil, nt vene köögis on tuntud delikatessiks musta paltuse balõkk.

Keskmine rasvasus 15,6%, valke keskmiselt 12,4%, energeetiline väärtus umbes 189 kcal/100 g.

Aastane väljapüük jäi aastail 2000-2012 vahemikku 96 000 – 122 500 tonni, suurimad püüdjad on Gröönimaa, Island, Norra ja Kanada.

Allikad:
Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Reinhardtius hippoglossoides FishBase's (jaanuar 2014)
Greenland halibut Wikipedias



Vaata lisaks:

Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
Lestlased (Pleuronectidae)
Kalale.ee KIK