Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)

Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectidae) sugukonna perekonnast lestad (Platichthys).

Inglise k - european flounder, river flounder, butt, fluke, white fluke; prantsuse k - flet, flet d'Europe; saksa k - Butt, Butte, Elbutt, Flinder, Flunder, Graubutt, Sandbutt jm; hollandi k - bot; kreeka k - chamatida, cheimara, fasi; itaalia k - latesiol, linguata, pansona, passara, passaru, rummo jm; portugali k - petrusa, solha, solha-das-pedras; hispaania k - platija, platixa, solla; islandi k - flundra; läti k - plekste; leedu k - upine plekshne; norra k - skrubbe; rootsi k - flundra, slrubba, skrubbflundra; taani k - flynder, skrubbe; soome k - kampela; vene k - речная камбала



Jõelest on levinud kogu Euroopa rannikul Valgest merest kuni Musta mereni ja Aasovini. Teda leidub ka Põhja-Aafrika rannikul. Laevade ballastveega on jõelest sattunud võõrliigina ka USA ja Kanada rannavetesse.

Fishbase's suurim pikkus 60 cm (tavaline 50 cm), suurim kirjapandud mass 14 kg* ja eluiga kuni 15 aastat.

Enamik parempoolsed. Piki seljauime ja anaaluime alust ning veidi kõverdunud küljejoont ogaliste soomuste rida. Seljauimes uimekiiri 52-67, anaaluimes 36-46. Pruunist rohekani, paljudel tumedad, mõnel oranzhid tähnid, altpoolt valge. Pikkus 50 cm, mass 3,5 kg (a: 1,2), eluiga 6 aastat. Rannavööndis ja estuaarides, siirdub ka jõgedesse, sööb putukavastseid ja limuseid. Koeb meres jaanuarist aprillini, teistest lestlastest viljakam - kuni 2 miljonit rasvatilgata marjatera (läbimõõt 0,8-1,13 mm). Koorumispikkus 2,3-3,3 mm; moonde läbib 10-13 mm pikkusena. Suguküpseks saavad isased meres 11 cm ja emased 17 cm pikkustena. Magevees kasvab kuni 38 cm pikkuseks ja pöördub 5-aastasena merre tagasi ja saab seal suguküpseks. Ristandid merilestaga on Läänemeres tavalised. Eestis üsna arvukalt peaaegu kogu ranniku ulatuses, vähem Liivi lahes ja Soome lahe idaosas. Varu kaitseks on kehtestatud alammõõt (TL=21 cn) ja püügikeeluaeg (II-VI).1

Traditsiooniliselt eristatakse kohalikke alamliike:

Platichthys flesus bogdanovi, (Sandeberg, 1878), Valges meres
Platichthys flesus flesus, (Linnaeus, 1758), Põhjameres
Platichthys flesus luscus, (Pallas, 1814), Mustas meres ja Aasovis
Platichthys flesus septentrionalis, (Suvorov, 1925), Barentsi meres
Platichthys flesus trachurus, (Duncker, 1892), Läänemeres


* Suurima massi puhul on Kalapeedia toimetajal kahtlus,  et tegemist on olnud eksitusega kalaliigi määramisel või kirjaveaga, mis on kandunud edasi mitmetesse andmebaasidesse (näiteks nii, et 4,1-st on saanud sisestamisel 14).


Jõelesta väljapüükide andmeist näeme, et kõige suuremad väljapüügid (üle 22 000 tonni) jäävad aastaile 2004-2007.
Suurimaks väljapüüdjaks on Poole, kes püüab kokku lesta rohkem kui kõik teised riigid kokku, järgnevad Saksamaa, Taani ja Holland. 


Allikad:
Platichthys flesus FishBase's (detsember 2013)
European flounder Wikipedias
FAO FishStat
1 P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006

Vaata lisaks:

Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
Soomuslest (Limanda limanda)
Tähtlest (Platichthys stellatus)
Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
Lestad (Platichthys)
Lestlased (Pleuronectidae)
Lestalised (Pleuronectiformes)
Kalale.ee KIK