Lestalised (Pleuronectiformes)

Kiiruimsete luukalade selts, kuhu kuulub üle saja perekonna ja pooltuhat kalaliiki. (Osades andmebaasides tuuakse perekondade arvuna kuni 134 ja liikide arvuna kuni 680).

"Lestalisi iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud krge keha, mille üks külg on funktsionaalselt muutunud alumiseks, teine pealmiseks pooleks. Moonde läbiteinud isenditel paiknevad mlemad silmad ühel poolel — ühtedes rühmades paremal (parempoolsed lestad), teistes vasakul poolel. Keha pooled erinevad tavaliselt värvuse, soomuste iseloomu ja küljejoone poolest: alumine nn. pime pool on harilikult hele, silmadega pool suuremal vi vähemal määral värvunud, sageli laigulise vi ristvöödilise mustriga.
Selja- ja pärakuuim on lestalistel pikad, khuuimed paiknevad eespool rinnauimi.
Enamik lestalisi elutseb subtroopilistes ja troopilistes vetes, tunduvalt vähem elab neid parasvöötme meredes ja väga vähesed arktilistes meredes. Kige rikkam ja mitmekesisem on lestaliste fauna Vaikses ookeanis.
Lestalised on peamiselt rannavöötmes elavad kalad. Mned liigid tungivad jgedesse, väga vähesed elavad suures sügavuses. Moonde läbiteinud lestalised hoiduvad tavaliselt merephja, lebades liikumatult pimeda külje peal ja kaevudes phja nii, et nähtavale jääb ainult pea ülemine osa ja silmad. /---/ Paljud neist saavad erakordselt kiiresti muuta oma silmapoole värvust olenevalt phja värvusest ja mustrist; nad teevad seda niivrd täiuslikult, et muutuvad peaaegu märkamatuks. See omadus on seotud nägemisaistingutega; pimedaks tehtud kaladel pole sellist vimet. Lestalised on väheliikuvad, välja arvatud harvad erandid, on nad halvad ujujad. Nad ujuvad mninord lapiti, pime külg allpool, sooritades oma pika selja- ja pärakuuimega lainelisi liigutusi. Hädaohu puhul pöörduvad nad serviti, seljapool ülespoole ja sööstavad välgukiirusel edasi. /---/
Enamik lestalisi ei soorita pikki rändeid, vaid liigub sesoonselt üsna piiratud alal. Paljud neist eemalduvad rannast talvituma, kevadel aga lähenevad rannale sigimiseks ja toitumiseks.
Lestalised on philiselt röövkalad ja lihatoidulised. /---/
Lestaliste suurus on väga erinev. Väikesekasvulised liigid saavutavad vaevalt 6-7 cm pikkuse ja mnegrammise kaalu, kige suuremad neist (hiidlest) kasvab kuni 4.7 m pikkuseks ja ligi 330 kg raskuseks.
/---/
Lestalised sigivad peamiselt kevadel ja suvel; mned phjapoolsed liigid sügisel ja isegi talvel, isased saavad tavaliselt emastest varem suguküpseks. /---/
Troopiliste liikide väikeste marjaterade arenemine ei välta üle kahe ööpäeva /---/, phjapoolsete liikide suured marjaterad arenevad mitmeid nädalaid vi isegi kuid.
Lestaliste vastsed on algul täiesti läbipaistvad, nende keha on sümmeetriline, silmad paiknevad pea mlemal küljel /---/. Nad ujuvad nagu kik kalad, selg ülevalpool. Vastavalt kasvule ja arenguastmele laskuvad vastsed järkjärgult üha sügavamale, tehes seejuures läbi väga keeruka moonde /metamorfoosi), mille käigus kaob keha kahepoolne sümmeetria ja kala kohastub eluga merephjal."1


Lestaliste selts jaguneb 3 alamseltsiks ja 11 sugukonnaks:*

Alamselts Psettodoidei, psettoodilised

Psettodidae (spiny turbots)

Alamselts Pleuronectoidei, pärislestalised

Citharidae
Scophthalmidae (turbots), kammellased
Bothidae (lefteye flounders), rombkalalased
Pleuronectidae (righteye flounders), lestlased
Paralichthyidae (large-tooth flounders), ebapaltuslased
Achiropsettidae (southern flounders)
Samaridae (crested flounders), samaarislased

Alamselts Soleoidei, merikeelelised

Soleidae (true soles), merikeellased
Achiridae (American soles)
Cynoglossidae (tonguefishes), koerkeellased

* Süstemaatikas on erinevusi: seltsi vidakse liigendada ka kaheks alamseltsiks ja 14 sugukonnaks (nt artikkel Kampelakalat soomekeelses vi Plattfische saksakeelsesWikipedias) vi kolmeks alamseltsiks ja 6 sugukonnaks (Loomade elu, 4. kd Kalad).

Allikad:
1 Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979
FlatfishWikipedias



Vaata lisaks:

Rombkalalased (Bothidae)
Merikeellased (Soleidae)
Kammellased (Scophthalmidae)
Lestlased (Pleuronectidae)
Kalale.ee KIK