Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonnast.Inglise k - arctis cod, polar cod; prantuse k - morue polaire, saida franc (Kanadas); saksa k - Polardorsch; norra k - polartorsk; rootsi k - polartorsk; innuiidi k - ekalluak, itok, ogaq, ovac, ordlek, uugak; soome k - jäämerenseiti; vene k - сайка, полярная тресочка
"Polaartursk e. saika on külmalembene planktontoiduline kala, kes elab 6-7 aastat ja kasvab 27-32 cm pikkuseks. Polaartursa keha on sihvakas, tahapoole tugevasti peenenev, kõige kõrgem on see kukla juures; sabavars on madal ja sabauim sügava väljalõikega. Pea on suur, ettepoole ulatuva alalõuaga, alalõual esineb väike, mõnikord vaevumärgatav poise. Silmad on suured, sabavarre kõrgusest suurema läbimõõduga. Pea ülapool ja selg on hallikaspruunid, küljed heledad, violetse või kollaka helgiga, kõht hõbehall.
Polaartursk levib üle kogu Põhja-Jäämere nii ranniku- kui ka avameres, ajujää all või jääpankade vahel. Tavaline elukoht on jää sulamisest magestunud veekihid (20-10o/oo) mere pinnal, kus temperatuur on negatiivne või nulli lähedal. Sügisel koonduvad polaartursad suurtesse parvedesse, tulevad sageli rannikuvette ja jõgede suudmetesse, moodustades siin massilisi koondisi. Polaartursk sööb nii taimset kui ka loomset planktonit, peamiselt hiilgevähilisi. Suguküpseks saab polaartursk 3.-4. eluaastal, mil ta on 19-20 cm pikk. Kudemine toimub oktoobrist märtsini, marjaterad on pelaagilised.
Polaartursk seisab tähtsal kohal hülge, valgevaala, jääkaru ja teiste arktiliste loomade toidulaual. Liigi arvukus on ilmselt väga suur, ja kuigi ta sageli esineb väikeste parvedena, on teda paljudes Arktika piirkondades paiguti lausa massiliselt. Polaarturska hakati töönduslikult püüdma alles hiljuti Valges meres ja Barentsi mere kaguosas. Heade maitseomadustega ta silma ei paista."1
FishBase's suurim pikkus 40 cm (tavaline 25 cm), pikim eluiga 7 aastat.
Töönduslikult on polaarturska püütud Põhja-Norras ja Venemaal. Temast valmistatakse kalajahu ja kalaõli. Saagid on pärast 1970-ndaid langenud ning saagikus väga kõikuv, kuid selle põhjuseks ei peeta ülepüüki.
Allikad
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Boreogadus saida FishBase's (detsember 2013)
jäämerenseiti Wikipedias