Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)

Kaugida navaaga (Eleginus gracilis) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna navaagade (Eleginus) perekonnast.

Inglise k - saffron cod; prantsuse k - morne boréale; innuiidi k - ogak, ogavik, uuqaq, hukyuktook; jaapani k - komai; rootsi k - saffrantorsk; saksa k - Fernöstliche Nawaga; vene k -  вахня, дальневосточная навага



"Levinud Vaikse ookeani põhjaosa meredes Beringi väinast Koreani läänes ja Sitkani (Alaska laht) Ameerika rannikul. Ta levib ka Tshukotka meres mõlemal pool Beringi väina. See liik on tavaliselt levinud Beringi, Ohhoota ja Jaapani meredes, tungib aga ka jõesuudmetesse ja järvedesse. Kaugida navaaga on Valges meres elavast navaagast tunduvalt suurem, ta pikkus ulatub tavaliselt 25-35 cm-ni, üksikutel juhtudel kuni 50 cm-ni. Ta elab pidevalt rannikumeres, liigub talvel ranna äärde kudema, aga suvel, kui ranna ääres vesi soojeneb, läheb veidi kaugemale (30-60 m sügavusele) toituma. Marja heidab kaugida navaaga detsembrist veebruaruni ranna ääres loodete mõjupiirkonnas, väga külmas vees (kuni —1,8 kraadi C) põhja ligidal. Marjaterad lebavad põhjas ja on veidi kleepuvad. Vastsed kooruvad aprillis ja on planktilise eluviisiga, hoiduvad sageli meduusi (Cyanea ferruginea) kummiku alla. Kaugida navaaga sööb nagu Valges meres elav navaagagi koorikloomi ja noorkalu. Suguküpsus saabub 2-3 aastaselt. Kaugida navaaga on üsna arvukas ja teda püütakse kümmekond korda rohkem kui Valges meres elavat põhjanavaagat."1

Kasutatakse inimtoiduna Venemaal ja Jaapanis, turustatakse värskelt või külmutatult.

FishBases maksimumpikkus 55 cm, suurim fikseeritud kaal 1,3 kg, maksimaalne eluiga 15 aastat.

Allikad:
1 Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979
Eleginus gracilis FishBase's (detsember 2013)

Vaata lisaks:

Navaaga (Eleginus nawaga)
Navaagad (Eleginus)