Kahvamispüük (lippoaminen)

Ühe kalastusviisina on maailmas olnud kasutusel ja kohati on elujuline veel nüüdki kahvamispüük, mille puhul kala üritatakse veest kätte saada haarates teda veest kahvaga. Eestis puuduvad andmed selle püügiviisi leviku kohta, kuid üsna suure tenäosusega on seda kunagi kasutatud ka meie veekogudes, näiteks Pärnu vi Narva jel. Nii on Kalapeedia toimetaja kuulnud jutte näiteks sellest, kuidas omal ajal on Pärnu jest Sindi paisu eest vi kunagisest Sindi vabriku kanalist püütud kevadisel ajal kahvaga meritinti.
Meile lähim riik, kus kahvamispüük on veel elujuline ja ka aktsepteeritud, on soome. Seal on kahvamispüügi nimetuseks lippoaminen, selleks kasutatav kahv aga lippo.
Lippo on pika varrega (kuni 6 m ja enamgi) kahv, mille vrk valmistatakse peenest materjalist (tänapäeval tamiilist).
Peamiseks püügikalaks on siig, kuid kahvatakse ka rääbist, jesilmu ning vähesel määral ka lhet (Tornios).
Kahvamispüügi edukuseks peab püüdja tundma hästi püügipaiga phjareljeefi - lohke, süvikuid, kivide paiknemist. Kahvaga tmmatakse allavoolu piki jephja, et haarata kahva jes vastuvoolu ujuvad siiad. Edukaks püügiks on tarvis vilumust.
Soome tuntuimaks kahvamispüügi paigaks on Tornio jel asuv Kukkolankoski, kus on vimalik "kätt proovida" ka turistidel.
Kahvamispüük on levinud ka Soomes laiemalt, püütakse peamiselt sügisel kudema tusvat siirdesiiga, nt Oulujoe suudmealal. Osades jgedes (esmajoones neis, kus siia looduslik asurkond on elujuline) on kahvamispüük keelatud, osades jgedes (kus on tegemist asustatud siigadega ja kudemine ei nnestu) on püük lubatud. Mningatel jgedel on kahvamispüügiks tarvilik eriluba.


http://fi.wikipedia.org/wiki/Lippoaminen

Vaata lisaks:

Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
Kalale.ee KIK