Otsingu tulemused:

1. Aadria meri
2. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
3. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
4. Abakala (Ballerus ballerus)
5. Abiogenees
6. Adamson Amandus
7. aer
8. aerjalalised (kopepoodid)
9. Ahing (västar; angerjaahing)
10. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
11. Ahtuba
12. Ahven (Perca fluviatilis)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Aiauss
15. ainupõlvsed
16. Akuraid (Narcine)
17. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
18. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
19. albatrossid
20. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
21. Allveevahimees
22. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
23. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
24. Amudarja
25. Amuur
26. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
27. Anemomeeter
28. Angerja oja (Angerja jõgi)
29. Angerjaõngejada
30. Angerjas (Anguilla anguilla)
31. Angerjas (pärimus)
32. Angerjas jaapani köögis
33. Angerjasöömise ajaloost
34. Angerjaõngejada
35. Angersägad (Clarias)
36. Angulas
37. Anisakiaas (anisakidoos)
38. Anisakiidid (Anisakidae)
39. Anne kanal
40. Anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
41. Anšoovislased (Engraulidae)
42. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
43. Antagonism
44. Araabia meri
45. Arapaima
46. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
47. Arteesia vesi
48. Astelraid (Dasyatis)
49. Astelraid 2 (Bathytoshia)
50. Astelraid 3 (Hemitrygon),
51. Astelraid 6 (Fontitrygon)
52. Atla jõgi
53. Atla laht
54. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
55. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
56. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
57. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
58. atraktant (atrahent)
59. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
60. Baikal
61. Balzer
62. Barramundi
63. Bass
64. Bellingshausen
65. Beluuga (Huso huso)
66. Bentaal
67. Bentos
68. Bete
69. Bete Krokodil
70. Biofilter
71. Bioturbatsioon
72. Birdeye
73. Birjussa
74. bissa
75. Botvinja
76. Brahmaputra
77. Briis
78. Buran (mootorsaan)
79. Canvey saare elukas
80. Castingu MM
81. Chessie (veekrüptiid USAs)
82. Cooki saared
83. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
84. Creme
85. D.A.M.
86. Daing
87. Dirhami laht
88. Donburi
89. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
90. Ebisu (jaapani kalajumal)
91. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
92. Eesti jõgede loend
93. Eesti järved
94. Eesti järvede loend
95. Eesti Kalur
96. Eesti lahed (tähestikuline loend)
97. Eesti Merekool
98. EFTTA
99. Elango, Julius
100. Emajõe Lodjaselts
101. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
102. Emakala (Zoarces viviparus)
103. End, Albert Arvo
104. Endla järvestik
105. Erikson, Juhan (kalatööstur)
106. Erinarkid (Heteronarce)
107. Erm Vaike
108. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
109. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
110. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
111. Fenkol (apteegitill)
112. Flambeau
113. Fotofoor
114. Friteerimine
115. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
116. Garum ja liquamen
117. Gupi (Poecilia reticulata)
118. Haamerhai (Eusphyra blochii)
119. Haid kulinaarias
120. Hailiha nimekujud
121. Hakk-kala
122. Hallhaid (Carcharhinus)
123. Hammassärg (Rutilus frisii)
124. Harilaid
125. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
126. Harilik meriangerjas (Conger conger)
127. Harilik merilohe (Trachinus draco)
128. Harilik mullauss (maauss)
129. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
130. Harilik taimen (Hucho taimen)
131. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
132. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
133. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
134. Harju alamvesikond
135. Hauapüük
136. Haug püügikalana
137. Haug toidukalana
138. Haugasraid (Aetobatus)
139. Heeringalised (Clupeiformes)
140. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
141. Heeringlased (Clupeidae)
142. Heik (Hake) kalanimedes
143. Heintz Karl
144. Heleraid (Leucoraja)
145. Hensen, Victor
146. Hi-Lo
147. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
148. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
149. Hobulaiuskraadid
150. Hollandi kaste
151. Homaarlased (Nephropidae)
152. Hulkharjasussid (Polychaeta)
153. Hõbekoger (Carassius gibelio)
154. Hõimkond
155. Hülgepüük
156. Iilastuli
157. Imiussid (Trematoda)
158. Indo-Vaikne ookeaniala
159. Invincible (Nilsu)
160. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
161. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
162. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
163. Jahumardika vastne (jahuuss)
164. Johannes Vares
165. Jussi järved
166. Juust õngesöödana
167. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
168. Jõehallhaid (Glyphis)
169. Jõemõisa-Kaiu järvestik
170. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
171. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
172. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
173. Jämesabaraid (Urolophus)
174. Järveelustik ehk limnobios
175. Järvekoletised
176. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
177. Jäseraid (Cruriraja)
178. Jääpüük
179. Jäärauad
180. Kaanid (Hirudinea)
181. Kaarmise järv (Karmise järv)
182. Kaaviari ajaloost
183. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
184. Kahvamine
185. kalade loend H-K
186. kalade loend L-O
187. kalade loend P-T
188. kalade loend U-Ü
189. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
190. Kalakasvatus
191. Kalakasvatus Eestis
192. Kalamüüdid ja müütilised kalad
193. Kalandus
194. Kalanduskoda
195. Kalaparv
196. Kalurite loitse ja ütlusi
197. Kaluuga (Huso dauricus)
198. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
199. Karelestad (Hippoglossoides)
200. Kartul
201. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
202. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
203. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
204. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
205. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
206. Katsuobushi
207. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
208. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
209. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
210. Kidata konks
211. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
212. Kiinide vastsed
213. Kiisk (pärimus)
214. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
215. Kilu nimelugu
216. Kinnine haspelrull
217. Kinnise rulli ehitus
218. Kirptirgu sidumise sõlm 1
219. kiviahvenlased (Serranidae)
220. Koerhailased (Scyliorhinidae)
221. Koger (Carassius carassius)
222. Kogred (Carassius)
223. Koibraid (Sinobatis)
224. konks (õngekonks)
225. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
226. Koonhaid (Rhizoprionodon)
227. Koorküla järvestik
228. Kopskalad (Dipnoi)
229. Kosmoidsoomus
230. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
231. Kuivatamine/vinnutamine
232. Kuldkala (Carassius auratus)
233. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
234. Kura säär
235. Kuremaa järv (Kurema järv)
236. Kussie (jaapani järvekoletis)
237. Kuusamon Uistin Oy
238. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
239. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
240. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
241. Kärbsed õngesöödana
242. Kärbsenukk (kärbsekookon)
243. Kärbsetõugud meditsiinis
244. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
245. Käsiõng
246. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
247. Lahtise rulli ehitus
248. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
249. Lahtise rulli vänt
250. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
251. Lakerda (türgipärane soolakala)
252. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
253. Landilugu: dr Heintz
254. Landilugu: Kuusamo puukala
255. Landilugu: Nilsu
256. Lasa järv [Koorküla järvestik]
257. Lasnhaid (Scoliodon)
258. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
259. Leevi jõgi
260. Leivast õngesöödad
261. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
262. Lestad (Platichthys)
263. Libekala
264. Liblikate röövikud
265. Liblikraid (Gymnura)
266. Liftahvenad (Helicolenus)
267. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
268. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
269. Linajärv (Jussi Linajärv)
270. Linask (Tinca tinca)
271. Linné, Karl
272. Linnuroni (Ligula intestinalis)
273. Lintsabalased (Trichiuridae)
274. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
275. Logardraid 3 (Pseudobatos)
276. Logardrailased (Rhinobatidae)
277. Lonthülged (Mirounga)
278. Loobu jõgi
279. Lophius budegassa (must merikurat)
280. Luts (Lota lota)
281. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
282. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
283. Läänesaarte alamvesikond
284. maailma jõed (loend)
285. Maggot
286. Majak (kolhoos)
287. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
288. Man
289. Mannasöödad
290. Maskraid (Neotrygon)
291. meduus
292. Merehaigus
293. Merekoletised
294. Meremeeste uskumused
295. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
296. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
297. Merikeellased (Soleidae)
298. Merikogerlased (Sparidae)
299. Merikoha (Sander marinus)
300. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
301. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
302. Meriluts (Brosme brosme)
303. Merineitsi
304. Meripuugid (Scorpaena)
305. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
306. Merisutt (Petromyzon marinus)
307. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
308. Merluusid (Merluccius)
309. Metsprussakas
310. Miiu
311. Moiva (Mallotus villosus)
312. Morilased (Moridae)
313. muda
314. Mudaelustik ehk pelon
315. Mussie (järvekoletis Kanadas)
316. Mussoon
317. Must marliin (Istiompax indica)
318. Mustatäpitõbi
319. Musthaid (Apristurus)
320. Mustjõe alamvesikond
321. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
322. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
323. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
324. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
325. Mõrrapüük
326. Mõõkkala (Xiphias gladius)
327. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
328. Määr, Aleksander
329. Mölder, August
330. Müütilised veeolendid
331. Naaskelraid (Pastinachus)
332. Nahknark (Crassinarke dormitor)
333. Naissaar
334. Narva veehoidla
335. Nasv
336. Navaaga (Eleginus nawaga)
337. Nelikant-kaldauss
338. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
339. Niituimlutslased (Physidae)
340. Nirkhailased (Hemigaleidae)
341. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
342. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
343. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
344. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
345. Nuutraid (Himantura)
346. Näkk (eesti)
347. Oad, Jaan
348. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
349. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
350. Ojamaa (Gotland)
351. Okasturilased (Notacanthidae)
352. ondatra (piisamrott, biisamrott)
353. Osmussaar
354. Pakssabaraid (Trygonoptera)
355. paneerimine
356. Paunküla veehoidla
357. Peen kõduuss
358. Peipsi alamvesikond
359. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
360. Pettai, Elmar Voldemar
361. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
362. Pigo (Rutilus pigus)
363. Pihklased (Myxini)
364. Pihtla kalakasvandus
365. Piikraid (Urobatis)
366. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
367. Piimjas soouss
368. Piiskopikala (bishop fish)
369. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
370. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
371. Pimenarkid (Typhlonarke)
372. Poi
373. Poola uss
374. Prespa forell (Salmo peristericus)
375. Prussakas ja tarakan
376. Psammon
377. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
378. Punane vihmauss (pool-ööuss)
379. Purikalalased (Istiophoridae)
380. Purjus krevetid
381. Puukala (Kuusamo puukala)
382. Põhjavee-elustik
383. Põishüljes (Cystophora cristata)
384. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
385. Põlula Kalakasvatuskeskus
386. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
387. Pärimus: Kaussjärv
388. Pärimus: Lutsu järv
389. Pärimus: Otepää Pühajärv
390. Pärimus: Raudjärve kullapütt
391. Pärimus: Uhtjärv
392. Pärimus: Verijärv
393. Pärnu alamvesikond
394. Pärnu Kalakombinaat
395. Pärnu kalanduskool
396. Rabakonn
397. Rakfisk ehk norra hapukala
398. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
399. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
400. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
401. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
402. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
403. Reobiont
404. Riffhai (Triaenodon obesus)
405. Rihmsabaraid (Taeniura)
406. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
407. Riikoja Heinrich
408. Ristkok, Jüri
409. Robalod (Centropomus)
410. Roheline mullauss
411. Rohukonn
412. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
413. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
414. Rombkalad (Bothus)
415. Rombkalalased (Bothidae)
416. Roosa mullauss
417. Russalka
418. Rõbak Baltiki
419. Rõuge järvestik
420. Räimeõng
421. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
422. Saadjärv (Saadrejärv)
423. Saaghailised (Pristiophoriformes)
424. Sagrits, Richard
425. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
426. Sammet, Jaak
427. Sannakji
428. Sardiin (Sardina pilchardus)
429. Sardiinid
430. Sardinellid (Sardinella)
431. Saunja laht
432. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
433. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
434. Sidrunhaid (Negaprion)
435. Siiad (Coregonus)
436. Siig - huvipüük Eestis
437. Siig spordikalana Skandinaavias
438. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
439. Sinakas soouss
440. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
441. siugkonnalised (apoodid)
442. Soomuskuked (Lepidotrigla)
443. Soomuslest (Limanda limanda)
444. Sovetskaja Rodina (laev)
445. Spinningisti kaksteist käsku
446. Staratel
447. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
448. Stroganina
449. Sump (kumm, pandur, märss)
450. Sumplaev
451. Susski, Vladimir
452. Suue
453. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
454. Suur mullauss
455. Suurallikas
456. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
457. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
458. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
459. Sõnnikuuss
460. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
461. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
462. Südvester
463. Sünkraid (Amblyraja)
464. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
465. Zoobentos
466. Taaliku sadam
467. Tabadusekepp
468. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
469. Tainas angerjapüügiks
470. Tallinna Kalakombinaat
471. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
472. Tallinna Merekolledž
473. Tamm, Friedrich
474. Tamula järv (Tamla järv)
475. Tatrakakud
476. Teibid (Leuciscus)
477. Temera (Temera hardwickii)
478. Tempura
479. Tiit Hunt. Eesti kalad
480. Tintlased (Osmeridae)
481. Tobiased (Ammodytes)
482. Tooder
483. Traaler
484. Traalnoot
485. Traalpüük
486. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
487. Triivpüük
488. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
489. Tuletorn
490. Tume vihmauss
491. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
492. Tursad (Gadus)
493. Tursamaks
494. Tursamaksa konserveerimine
495. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
496. Tuul
497. tuulekala (pärimus)
498. Tuur
499. Tuurlased (Acipenseridae)
500. Tõugjärv (Küünjärv)
501. Tõugussaare raba laugas
502. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
503. Tääkraid (Urotrygon)
504. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
505. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
506. Ukraina (baaslaev)
507. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
508. Unadon
509. Und
510. Undiin
511. Urbukse järv (Urbuse järv)
512. Ussikonks (säärekidadega konks)
513. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
514. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
515. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
518. Valgeninahai (Nasolamia velox)
519. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
520. Vastne
521. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
522. vesikond
523. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
524. Vihmauslased (Lumbricidae)
525. Vihmauss (liigid)
526. Viidikas (Alburnus alburnus)
527. Viitina kuurits
528. Vimb (Vimba vimba)
529. Vinnutatud räimed
530. Viru alamvesikond
531. Viuraid (Aetomylaeus)
532. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
533. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
534. Võldas (Cottus gobio)
535. Võrtsjärve alamvesikond
536. Väheharjasussid
537. Vähilaadsed
538. väike meriahven (Sebastes viviparus)
539. Väike saagrai (Pristis clavata)
540. väike tobias (nigli, väiketobias)
541. Väikesuulest (Microstomus kitt)
542. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
543. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
544. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
545. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
546. Õlikook
547. Õngekonksu ajaloost
548. Õngitsemine+
549. Õnne lõhe
550. Äntu järved
551. Ülemiste järv
552. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
553. Yam (mere ja kaose jumal)
muuda otsingut | sulge otsinguaken

Luts (Lota lota)

Luts (Lota lota) on kalaliik perekonnast luts (Lota), nis kuulub tursaliste (Gadiformes) seltsi lutslaste (Lotidae) sugukonda.

[inglise – burbot, eelpout, ling, lawyer; prantsuse - lotte, lote, alote, barbote, moutelle, palmosaksa – Quappe, Aalruppe, Aalrutte, Rutte, Treische jm; itaalia - bottatrice; hispaania - lota; leedu – vėgėlė; läti – vēdzele; poola – miêtus; rootsi – lake; soome – made; taani – kvabbe, knudde; vene – налим] 


 

Osa uurijaid peab lutsu perekonna ainuliigiks, osa eristab kolme alamliiki.

Harilik luts, Lota lota lota (Linnaeus, 1758) — peaaegu kogu Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias Leena jõeni, lõuna poole Koreani;
Kitsasabaline luts, Lota lota leptura (Hubbs et Schultz, 1941) —  Aasia kirdeosas ja Põhja-Ameerika loodeosas;
Tähniline luts, Lota lota maculosa (Lesueur, 1817) — Põhja-Ameerika kesk- ja idaosas.

Eestis teada umbes 116  järves, paljudes jõgedes, ka rannikumeres.

Kirjeldus. Keha pikk, painduv, eestpoolt silinderjas, sabaosa külgedelt lamenenud. Pea lai, lame. Alalõual üks pikem poise, kummagi ninasõõrme juures üks lühike poise. Suu lai, lõigadel ja sahkluul väikesed, harjasetaolised hambad. Kaks seljauime, neist esimene lühike, teine pikk, ulatudes (nagu pikk pärakuuimgi) sabauimeni. Kõhuuimed kurgu all. Keha katavad väikesed kaarsoomused, mis asetsevad sügaval rikkalikult lima eritavas nahas. Keha värvus varieerub tugevasti. Selg mustjashall või -pruun, küljed heledamad, kõht valkjas. Keha ja uimed marmorimustrilised. Väikesed lutsud tumedamad, mõnikord täiesti mustad.

Eluviis. Olles meil külmaveelise tursklaste sugukonna ainuke mageveeline esindaja, eelistab ka luts madala temperatuurigaga vett, on aktiivsem talvel, suvel vee tº tõustes üle 15 ºC muutub loiuks, läheb sügavama ja jahedama veega kohtadesse (näiteks põhjaallikate lähedusse). 
Öise üksildase eluviisiga põhja hoiduv röövkala, valge aja veedab kivide ja rampade vahel või muudes peidukohtades.

Sigimine. Eestis saavad nii emas- kui isaslutsud suguküpseks enamasti 3-5-aastaselt (L 27-49 cm). Meie mageveekaladest ainuke jää all kudeja. Peipsis algab see tavaliselt jaanuari algul, kestab 6-7 nädalat. Jõgedes koeb pisut varem kui järvedes. Koelmud liiva-kruusa-kividega kaetud kõval põhjal.
Küpsed marjaterad kergelt kollakad, väga väikesed (läbimõõduga 0,8-1 mm), ent arvukad: absoluutne viljakus tavaliselt 40 000-2 milj. marjatera, suhteline viljakus 700-900 marjatera. Mari pole kleepuv, jääb põhja lähedale hõljuma. Haudeaeg 3,5-4,5 kuud. Tibatillukesed vastsed (L 4 mm ümber) kooruvad mais, on hästi arenenud, aktiivsed, jahivad zooplanktereid, ei hoidu parvedesse. Juba juuni algul hakkavad 1-1,5 cm pikkused vastsed haarama ka väikesi põhjaloomi. Moone tavaliselt juuni keskel (L 1,6-2,5 cm).

Toitumine. Peipsis zooplankton põhitoiduks esimestel elukuudel, südasuvel lähevad maimud üle zoobentose söömisele. Järve avaosas kestab see sügiseni, siis muutuvad üle 12 cm pikkused lutsumaimud röövkaladeks, nende põhitoiduks saavad kiisk ja väike ahven, vähemal määral ka tint. Kalda lähedal üleminek rööveluviisile hiljem (teisel eluaastal). Tindi osatähtsus toidus suurem kevadel, hilissügisel võib hävitada ka rääbist selle koelmutel, samuti siiamarja.
Meie mageveekaladest suurim õgard: mõrda või seisevnoota sattudes õgib enda sinna sattunud kaladest kurguni täis, tundmata suuremat muret oma tuleviku üle. Toitub kõige agaramalt hilistalvel kohe pärast kudemist, kõige vähem aga juulis, siis on uimane ega saa saakkalu hästi kätte. Intensiivne söömaaeg algab septembri lõpupoole, kestab kudemiseni.
     
Kasv ja vanus. Kasv (nagu röövkaladel ikka) kiire: Eestis aastaste pikkus (L) harilikult 15-16 cm ja 20-27 g, kolmeaastased 37-39 cm ja 340-400 g, viieaastased 48-53 cm ja 750-1000 g, seitsmeaastased 58-62 cm ja 1,3-1,6 kg, kümneaastased 72-76 cm ja 2,5-3,1 kg. Reeglina kasvavad emased isastest õige pisut kiiremini.
Kasvutempo rekordid: 8-aastane ja 3,5 kg (Obi jõe suue Siberis), 5-aastane ja 60 g (Põhja-Karjala). 

Suurim luts Eestis: 5,4 kg (Peipsi, 1982). 
Suuruse ja vanuse maailmarekordid: 34,1 kg (Kanada), 30 aastat ja 11 kg (Taimõri järv Põhja-Siberis, 1943).

Tüsedusindeks FTI (L suhtes) väiksemail (L < 40 cm) 0,60-0,65, suuremail 0,66-0,72.
Pikkuste suhe L : l väiksemail 1,09-1,10, suuremail 1,06-1,08.

Varud, nende kasutamine ja kaitse. Eestis teisejärguline töönduskala. Aastane saak Peipsist (valdavalt selle põhjapoolsest osast, nn. Suurjärvest) viimasel ajal kuni 100 t (sellest Eesti poolel kuni 50 t), Võrtsjärvest harilikult 3-5 t, rannikumerest 2-3 t. Spordikalana üsna populaarne, saak arvatavasti kuni kümmekond tonni aastas. Peamine püügihooaeg talvel. Kalurid püüavad peamiselt nakkevõrkude ja mõrdadega, harrastuskalastajad tirguga.
Liha küll vesine ja lahja (rasvasisaldus 0,3-1%, kalorsus 75-100), kuid üsna maitsev, sobib hästi dieettoiduks. Ent klass omaette on lutsu tohutu maks (6-10% üldkaalust), millest tehakse kalamaksaõli ja konserve.
Alammõõt Peipsis ja Võrtsjärves 40 cm (L). Püük keelatud Peipsis 10. jaanuarist 10. veebruarini. 

Suurimateks püüdjateks on Venemaa ja Soome, aastane kogusaak 3000-4000 tonni (rekordsaak 6562 tonni 1988. a).



Allikad:
Burbot Wikipedias (inglise)
E. Pihu, A. Turovski, Eesti mageveekalad, Tallinn 2001
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Kalade elu, 4. kd Kalad, Tallinn 1979
Lota lota FishBase's (juuni, 2014)
Juuni, 2014
 

Vaata lisaks:

Luts (pärimus)
Lutsu seisundist Euroopas
Puukonks lutsupüügiks
lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
Lutslased (Lotidae)
Kalale.ee KIK