läänemere tursk (Gadus morhua callarias)

Läänemere tursk (Gadus morhua callarias) on atlandi tursa (Gadus morhua) alamliik. Tavakeeles kannavad mlemad nime tursk.

Ingl. k Baltic cod; soome k turska; saksa k Ostseedorsch, Dorsch; rootsi k torsk; läti k Baltijas menca
Rahvalikud nimekujud: turss, turts


Kirjeldus. Tursk on omapärase ja hlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kige krgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Tal on kokku 10 uime, sealhulgas 3 selja ja 2 pärakuuime. Pea üsna suur, eest kitsas, suure suuga. Ülalug ulatub alaluast ettepoole. Hambad lugadel peened, arvukad. Alalua all väike, kuid hästi märgatav paaritu poise. Nahk peente vähemärgatavate tsükloidsoomustega. Pea paljas.
Küljejoon kulgeb algul keha ülemisel poolel rööbiti seljajoonega, laskub siis sujuvalt keha keskjoonele, sabapoolses osas muutub katkeliseks. Tursa värvus sltub elukeskkonnast, kuid üldiselt on valdavad hallikad ja pruunikad toonid. Läänemere tursa värving on on üldiselt kontrastsem, sageli tumedam ja kirjum kui atlandi tursal. Sügavalt püütavad tursad on aga ka Läänemeres kahvatumad ja hallimad.

Läänemere tursale on iseloomulik mnevrra erinev ujupie ehitus. See on veidi suurem ja vähem elastne kui tüüpilisel vormil, sarvelaadsed jätked selle eesosas on suguküpsetel (üle 30 cm) isenditel tavaliselt väga pikad ja mähitud kokku päsmakeseks.
Suurus. Läänemere tursa keskmine pikkus täiskasvanult on 40...60 cmja kehamass 0,8...1,5 kg(suurim Eesti vetest püütud isend 113 cm ja 16,5 kg, 2006. a, Pärnu laht).
Soome vetes, Porist phja pool on tabatud 20,4-, teistel andmetel 25-kg massiga (132 cm) isend.

Levik.Läänemere tursk asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lunaosas (laiemalt on levilaBornholmi saarest ida poole kuni Botnia lahe keskosani ja Soome lahes Neeva laheni). Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja phjalähedastesse veekihtidesse. Kik Läänemerd asustavad tursaparved moodustavad kokku ühtse suure karja. Eesti rannavetesse satub teda üldiselt vähe.
Liigi üldlevila hlmab Atlandi ja Vaikse ookeani phjaosi koos juurdekuuluvate meredega.

Arvukus.Tursa arvukus meie rannavetes kigub üksikutest isenditest massilise esinemiseni. Üldiselt on otseselt Eestile kuuluvates vetes teda siiski vähe.

Eluviis.Tursk on eranditult merekala, kes elab avamerel suurtes sügavustes ja phja lähedal. Eelistab kivist phja. On päevase eluviisiga, parvekala, parved on väga liikuvad.On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merephjale ja lebavad seal liikumatult, kas khuli vi koguni külili.

Toitumine.Röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu, ka lesta ja oma nooremaid liigikaaslasi. Esimesel kahel eluaastal toitub peamiselt koorikloomadest ja hulkharjasussidest.

Sigimine ja arvukus. Kik Läänemere tursad koevad Gotlandi süviku vi selle nlvade piirkonnas 70...100 m sügavusel. Kudemine toimub Läänemere turskadel pika aja jooksul veebruarist oktoobrini. Vaatamata sellele, et tursk on parvekala ja seltskonnaga harjunud, muutuvad nad mnikord - intensiivse toitumise ja eriti kudemise ajal - üksteise suhtes vaenulikuks. Siis hivab iga isaskala omale territooriumi. See kujutab teatud suurusega vaba ruumi peremehe ümber. Kudemistseremoonia ajal teeb isastursk ujupie abil röhkivat häält ja müksib emast ninaga.
Vastavalt Läänemere soolsuse, veetemperatuuri ja hapnikurezhiimi perioodilisele muutumisele on muutunud koelmute asukohad, kahanenud vi suurenenud tursa varud, seoses sellega ka tursa arvukus meie rannavetes. Tursa väga suurt arvukust on esinenud nt eelmise sajandi 30-ndatel, 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel.
Areng. Mari areneb avavees hljudes ning selle arenguks optimaalne temperatuur on 4...6 °C. Marjatera läbimt on 1,5...2,0 mm, hulk 500 tuhat kuni 7 miljonit.Marja areng kestab 2...4 nädalat. Kooruv vastne on 3,8 mm pikkune. Algul kasvavad vastsed vee ülemistes kihtides, hiljem laskuvad merephja. Tursk saab suguküpseks 4...5 aasta vanuselt, 36...46 cm pikkusena. Eluiga on keskmiselt 9...10 aastat, maksimaalselt 17 aastat.

Tursk on tähtsaim phjalähedase eluviisiga töönduslik kalaliik kogu maailmas. Tursa maks sisaldab palju A- ja D-vitamiini ning sellest toodetakse kalamaksali. Tursa liha on rasvavaene (0,2...0,9 %), kuid maitsev ning on seetttu sobiv dieettoiduks. Tursavarud meres sltuvad oluliselt toiduks vajalike kalade arvukusest. Töönduslik alammt on 33 cm.

Huvikalastajatele on tursk olnud hinnatud püügikalaks tema massilise arvukuse perioodidel. Talvisel ajal püütakse teda merejäält sügavamatest paikadest suhteliselt suurte ja raskete tirkudega, jäävabast veest tonkadega. Madala arvukuse ajal sihipäraselt tursapüügil ei käida, kuid vahetevahel saadakse üksikuid turskasid kaaskalana nt lestapüügil.

Allikad:
N.Mikelsaar, Eesti NSV kalad. Tln 1984
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR.htm

Vaata lisaks:

tursklased (Gadidae)
Tursad (Gadus)
Kalale.ee KIK