Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)

Kirptirk, ka kirplant, mormõshka, marmõss

Kalastustarvik, mida kasutatakse nii talvisel kui ka suvisel kalapüügil õngerakenduse osana.



Definitsioonist

Kalapüügieeskirja kohaselt on kirptirk üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
 
Niisugune definitsioon on ühtpidi kitsas, aga teistpidi lai - kitsas selle poolest, et tegelikkuses leiavad vahel kasutamist ka kirptirgud, millel on kaks või kolm konksu; lai selle poolest, et selle definitsiooni põhjal võib lugeda kirptirkudeks kõiki jäigalt kinnitatud üheharuliste kehadega tirkusid, olenemata nende suurusest.

Tegelikul kalastamisel mõistetakse kirptirguna pisikesi, enamasti jäigalt, kuid vahel ka liikuvana kinnitatud konksu(de)ga landikesi, mis kalapüügiks tavaliselt söödastatakse. 



Kirptirgu osad

Kirptirgu peamisteks koostisosadeks on konks ja tirgukeha.
 
Konks on tavaliselt kidaga, kuid vahel kasutatakse ka kidata konkse.
 
Tirgukeha võib olla valmistatud suure erikaaluga materjalist nagu tina või volfram, kuid on ka väikese erikaaluga kehasid, mis on tehtud plastist. Viimaseid kasutatakse näiteks kevadisel särje- või säinapüügil, kui kalastatakse vooluvees. Kasutatakse ka helenduvaid materjale ja värve.

Tirgukeha suuruse hindamiseks puuduvad ühtsed skaalad ja numereeringud (erinevatel tootjatel on oma toodangu jaoks need küll olemas), kalamehed jagavad neid suurteks ja pisikesteks oma sisetunde järgi. Vene kalastusteoreetik P.V.Ivnev pakub välja niisuguse jaotuse:
väikesed - kuni tuletiku otsa suurused; 
keskmised - tikupeast suuremad ja herneterast väiksemad; 
suured - herneterast suuremad.



Piir suure kirptirgu ja pisikese talilandi vahel on ebamäärane: nii turustatakse nt Soomes kirptirkudena sageli püügivahendeid, mis eesti kalameeste käsitluses on pigem pisilandid.                             

Kirptirgu keha võib olla väga erineva kuju ja töötlusega. Kalameeste kõnepruugis on erinevatel kirptirkudel ka erinevad nimed, nt banaan, diskopall, viljatera, tilk, haavel, sipelgas jt.


Kirptirgu sidumiseks õngenööri külge on kirbukeha küljes väike aas või läbi kirbukeha puuritud nöörikanal. Et nöörikanali teravad randid nööri ei vigastaks, paigutatakse vahel kanalisse kaitserüüzh.
Sidumisel kasutatakse mitmeid erinevaid sidumisviise ja sõlmi.

Kirptirgu konksule võivad olla lükitud võtu innustamiseks värvilised pärlid või plastsuka jupid.

Kahekonksulised kirptirgud kannavad vene kalastusruumis nimetust kits (коза), kolme jäigalt kinnitatud konksuga kirptirgud on aga sortsid (чёртики). Kasutatakse ka konkse, mis pole kinnitatud kirbukeha külge jäigalt, vaid liikuvana. Liikuva konksuga kirptirku kutsutakse Venemaal nõiamooriks (ведьма). 



Ajaloolist ja üldist

Kirptirguga kalastamine on Eestisse tulnud Venemaalt, täpsemini Uuralite taguselt alalt ja sealt levis see teistesse põhjamaadesse suhteliselt hiljuti. Nii on Soomes praegugi veel talipüügi puhul üldlevinum pilkkimine ehk landipüük, püük morri ehk kirptirguga (soome keeles ka mormyska, mormuska või kirppu) on aga märksa kitsama kandepinnaga. Rootsis on landi kasutatavus kirptirguga võrreldes veelgi suurem.
Kirptirku kasutatakse talvise kalastusvahendina ka Põhja-Ameerikas, USAs ja Kanadas. Kas seal leiutati kirptirk iseseisvalt või tuli sinna koos vene immigrantidega, pole teada. 

Kirptrik, mida ka paljud eestlased marmõshkaks või marmõssiks kutsuvad, sai oma venekeelse algnime  мормышка kirpvähi (Gammarus) järgi, mille venekeelne nimi on  мормыш. See pisike, ca 15 mm pikkune vähike elab jäävabal ajal taimede ujulehtede alaküljel ja/või kõrkjates ning väljub sealt vaid öisel ajal, liikudes vees hüppeliste sööstudega. Talvel tulevad kirpvähid taimestikust välja ning kogunevad suurte kolooniatena jää alumisele küljele, et "nokkida" hapnikuvaestes oludes jää seest õhumullikesi — siis saabki neist paljude kalade maiuspala. Siberis, Uuralite taga on kirpvähki ülikülluses ning küllap seetõttu sündiski teda imiteeriv püügivahend just seal.

Kirpvähklased on mitmete kalade maiuspalaks ka Eesti vetes ja neid elab siin 18-20 liiki. Seetõttu sobib kirptirgu kasutamine meie vetesse nö orgaaniliselt. Siiski ei jäljenda kirptirgud üksnes kirpvähkisid, vaid ka teisi veeolendeid ning kalastamisel võivad osutuda vägagi edukateks kirptirgud, mis oma kuju ja värvinguga ei imiteerigi konkreetseid liike - näiteks ei sarnane ükski vähike ega putukas säravkuldse "diskopalliga", mis on aga vägagi hästi toimiv kirptirgu mudel.


Püük kirptirguga kui spordiala

Jääalune kalapüük kirptriguga on kujunenud omaette spordialaks rangete, üsna täpsete reeglite ja võistluskorraga. Rahvusvahelisel tasandil peetakse võistlusi CIPSi egiidi all ja CIPSi reeglite põhjal. Sellel alal toimuvad igal aastal maailma meistrivõistlused: tiitlid omistatakse nii individuaalselt kui ka võistkondlikult.
                                            

Allikad:
R.Mae. Kirptirgust, mängust ja mängitamisest. Kalastaja nr 22; http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,22,7
V.Korzhets. Veel kirptirgust. Kalastaja nr 22; http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,22,8
    

Vaata lisaks:

Kirptirgu sidumise sõlm 1
prisma [kirptirk]
tilk [kirptirk]
sorts [kirptirk]
sipelgas [kirptirk]
plastkirp
maim [kirptirk]
lutikas [kirptirk]
kärbes [kirptirk]
haavel (kera) [kirptirk]
diskopall [kirptirk]
banaan [kirptirk]
seib (ketas) [kirptirk]
viljatera [kirptirk]
kits [kirptirk]
Kalale.ee KIK