Narva veehoidla elustikust

Narva veehoidla elustikust


Narva veehoidla elustikku on uurinud Külli Kangur ja Andu Kangur ning alltoodu pärineb nende tööst "Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise seisundi esialgne hinnang ja kalastiku iseloomustus" (Tartu, 2002)

/---/
Narva veehoidla on zooplanktoni poolest vaene. Zooplanktoni liigiline koosseis on sarnane Peipsi järve omale. Arvukuse poolest domineerisid väikesemõõtmelised keriloomad. Biomassis olid olulised vesikirbulised, kes on ilmselt Peipsist sisse kandunud. Kalad (eriti arvukad kalamaimud) söövad enamuse suuremaid zooplanktereid ära, nii et neid jääb väga vähe järele. Kalade toitumissurve veehoidla zooplanktonile on ilmselt tugev.

Põhjaloomastik on Narva veehoidlas liigirikas, palju on Peipsiga ühiseid liike, nende seas ka tulnukliik kirpvähklane Gmelinoides fasciatus. See liik on 1970. aastate algul Peipsisse sisse toodud. Tulnukliiki on juba leitud Narva jõest koos Mustajõega, Rannapungerja jõe suudmest ja Emajõest kuni Tartuni.

Veehoidlas nagu Peipsiski on palju rändkarpi (Dreissena polymorpha). Rändkarp teatavasti eelistab suhteliselt puhast vett. Filtreerides veest hõljumit puhastab rändkarp vett, suurendades vee läbipaistvust ja suunates orgaanilist ainet avaveest veekogu põhja. Madalaveelises Narva veehoidlas on rändkarbil ilmselt märgatav mõju planktonikooslusele ja vee kvaliteedile.

Narva veehoidla kalastik on kujunenud Narva jõe ning sellega ühenduses oleva Peipsi järve kalastike baasil. Narva jõel on oluline kalamajanduslik tähtsus, sest ta on (või oli) mitmete Soome lahe hinnaliste siirdekalade kudemiskohaks või osaks rändeteest. 
Majanduslikust aspektist on Narva jões kõige tähtsamaks liigiks sõõrsuude hulka kuuluv jõesilm. Kuni 1950. aastate keskpaigani oli lõhe peamiseks kudejõeks Eestis Narva jõgi, kus põhilised koelmud paiknesid kose lähistel. Looduslik asurkond hävis pärast hüdroelektrijaama käikuandmist, sest kudealad jäid kuivaks. N. Mikelsaare (1984) andmeil oli Narva jõgi kunagi paljunemispaigaks ka atlandi tuurale, kes praegu on Läänemeres üliharuldane väljasuremisohus liik. 
Narva veehoidla rajamine katkestas ka angerja loodusliku rändetee Läänemerest Peipsi basseini veekogudesse. Noorangerjad ei pääse ülesvoolu üle Narva hüdroelektrijaama tammi ja kudemisrännet koelmutele Sargasso meres alustanud täiskasvanud angerjad ei pääse allavoolu Narva jõe alamjooksule ja edasi merre.

Narva veehoidlas on kindlaks tehtud 28 kalaliiki. Haug oli veehoidlas latika kõrval tähtsamaid töönduskalu ja ka tähtsaim spordikala. 1960ndate algul moodustas haug umbes veerandi (20-25 tonni aastas) töönduslikes püükides, sportlikus püügis aga põhiosa.

Umbes pool haugi töönduslikust saagist püüti tema kudemise ajal mais. Latikas oli töönduslikes püükides esikohal, kuid sportlikus kalapüügis ei etendanud ta suurt osa. Küllaltki tähtsaks töönduskalaks oli E. Pihu (1966) andmeil veehoidlas säinas, keda püüti ligi 10 tonni aastas. Tähtsamad tööndukalad olid tol ajal veel roosärg, särg, linask ja ahven (Pihu, 1966).

Ka 1980ndatel aastatel oli Narva veehoidla kalastikus oluline haug nii tööndusliku toodangu kui ka harrastuskalastajate saakide andjaks (Mikelsaar & Kangur 1982; 1985; Kangur & Mikelsaar, 1986). Haugi kõrval omasid töönduslikul püügil olulist tähtsust latikas, ahven, särg, linask ja roosärg; järgnesid kiisk, säinas, nurg, luts, koger ja tõugjas. Vähearvukad, eri paikades kohatavad olid harjus, teib, turb, viidikas, koha, angerjas. Peale nende on kindlaks tehtud ka ojasilm, peipsi tint, rääbis, mudamaim, rünt, vimb, vingerjas, hink, trulling, luukarits.
Katsepüükidel 1980ndatel aastatel sattus püünistesse ka üksikuid karpkalu, kes olid veehoidlasse sattunud kalakavatustest. 1984.a. septembris sattus katsepüünistesse üks siberi tuur massiga 3,7 kg (Mikelsaar & Kangur 1985). See kala pärines ilmselt Narva kalakasvatusest.

Hinnanguliselt püüti 1950-ndate aastate lõpul veehoidlast spinningute ja lantidega ca 500 t kala (peamiselt haugi) aastas. Tol ajal oli töönduslik püük veehoidlas veel välja kujunemata (Pihu, 1966).

1970ndate aastate algul püüti olemasoleva püügistatistika andmeil töönduslike vahenditega (peamiselt nakkevõrkude ja väikeste mõrdadega) veehoidlast aastas üle 45 tonni kala (Mikelsaar &Kangur, 1985). 1980-1981. aastal küündis keskmine töönduslik saak 30-31 tonni aastas. 1970-1980ndatel aastatel oli saakides esikohal latikas ja haug. Ka ahvenat püüti mõnel aastal kuni 18 tonnini.

Allikas:
Külli Kangur, Andu Kangur, "Narva veehoidla keemilise ja ökoloogilise seisundi esialgne hinnang ja kalastiku iseloomustus" (Tartu, 2002); http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/Narvavhhinnang.pdf


Vaata lisaks:

Narva veehoidla
Kalale.ee KIK