Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)

Pesujärv, ka Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv

Ida-Virumaal, Iisaku vallas, Jõuga küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Asub Kivinõmme maastikukaitsealal

Veepeegel 1,8 ha, pikkus 220 m, laius 110 m, kaldajoon 556 m, suurim sügavus 9,5 m

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6562063 59°9'11" N     
693771 27°23'16" E     

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline
KKR kood: VEE2035000

Pesujärv Pesujärv. Foto: seil7 / panoramico.com

Ida-Viru maakonnas, 6 km Iisakust kirde pool, paikneb Jõuga (Jõuküla) järvestik, mis koosneb neljast kirde-edela suunas piklikust pisijärvest (Pesu-, Lina-, Liiv- ja Armise järv).

Rühma loodepoolseim järv on Pesujärv (Jõugu järv, 2. Jõuküla järv), mille pindala on 2,0 ha, suurim sügavus 9,5 m (sellest 2,5-3,0 m hõljuvat muda). Sügavaim koht on järve keskosast kirde pool. Metsajärv kõrgete, väga järsult vette langevate kallastega; ainult järve otstes on kaldad madalamad, rabastuvad. Vett palistab kitsas turbasamblane õõtsikuriba, mis katkeb loodekalda keskosas, kus on lõik liivast, kuid järsult süvenevat kaldavöödet.

Umbjärv, mille vesi on suvel tugevasti kihistunud (pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe 1959. a. augustis 11,8 kraadi). Ajal, mil pinnakihid on hapnikuga üleküllastunud, on sügavamal hapnikupuudus ja esineb väävelvesinik. Suvel on vesi tavaliselt oliivroheline või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,5-1,1, harva 2,1 m); muul ajal on läbipaistvus varieeruv.
Järv on taimestkuvaene (8 liiki). Fütoplankton on väga rikkalik. Järves leidub ka palju ikkesvetikaid, teiste seas haruldasi liike. Keskmisel hulgal leiduvad zooplanktonis on samuti mitmeid haruldusi, nagu näiteks järve-kammjalg, raba-jämekoodik ja oga-aerik; kahte viimast on heledaveelistest järvedest leitud üliharva (heledaveelistes järvedes esinevad nad Alpides ja kaugel põhjas). Põhjaloomastikus esineb haruldasi rullikulisi ja karpvähilisi.

Kalastik on väga liigivaene – olevat ainult kokre, varem olnud ka ahvenat. Järves elutseb veekonn; Pesujärv on selle liigi kõige põhjapoolsem leiukoht Eestis.

Teaduse jaoks suure tähtsusega järv selle erakordselt huvitava koosseisuga elustiku tõttu. Hinnatav ka kui ümbruskonna parim suplusjärv ja maastiku kaunistaja /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
 
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
Kalale.ee KIK