Tobiased (Ammodytes)

tobiased†(Ammodytes)

Tobiaslaste sugukonda (Ammodytidae) kuuluv kalade perekond, millesse kuulub 5-6 liiki.†
Tobiased elavad Atlandi ja Vaikse ookeani pűhjaosas ning Pűhja-J√§√§meres. Elutsevad parvedena ranniku l√§hedal 5–40, harvem kuni 120 m s√ľgavuses.†

Tobiaste ladinakeelne perenimi Ammodytes on tuletatud kahest ladinakeelsest sűnast: ammos – 'liiv' ja dytes – 'niklama'. Viimane t√§histab selle perekonna esindajate erilist k√§itumist. Nimelt uuristavad tobiased end v√§himagi √§rrituse korral, aga ka puhkushetkedeks kiiresti liivasesse pinnasesse.

Eesti kontekstis pakub meile huvi ka tobiaslaste sugukonda kuuluv suurtobiaste perekond†Hyperoplus, millesse kuulub kaks kalaliiki - √ľks neist, suurtobias, elab ka meie vetes.

Perekond†suurtobiasedHyperoplus
Hyperoplus immaculatus†(Corbin, 1950).
Hyperoplus lanceolatus†(Le Sauvage, 1824),†suurtobias.†

Tobiaste perekonnas on järgmised liigid:

Ammodytesamericanus,†- Atlandi ookeani loodeosas
Ammodytes†dubius,†- Atlandi ookeani loodeosas
Ammodyteshexapterus ehk vaikse ookeani tobias,††- Vaikse ookeani pűhjaosas Koreast ja Kaliforniast pűhja poole, samuti Pűhja-J√§√§meres
Ammodytes†marinus ehk meritobias,†- L√§√§ne-Euroopas, ka L√§√§nemere l√§√§neosas
Ammodytes†tobianus ehk v√§ike tobias ehk nigli, - Euroopas, sealhulgas Eestis

Vaikse ookeani tobias jaguneb kaheks alamliigiks: ookeani l√§√§ne- ja pűhjaosas† Ammodyteshexapterus hexapterus ning idaosas† Ammodyteshexapterus personatus. Neid on peetud ka eri liikideks.

Suurtobiaste†perekonnas on liigid:

Hyperoplus immaculatus†(Corbin, 1950).
Hyperoplus lanceolatus†(Le Sauvage, 1824),†suurtobias.

Tobiased on v√§ikesed kalad pika ja peenikese kehaga, koonilise teritunud peaga, pika selja- ja p√§rakuuimega, sabauimega, millel on v√§ljalűige, ning madalal paiknevate paarisuimedega. Keha on kaetud peenikeste kaarsoomustega. Keha k√ľlgedel on viltused ristikurrud. Kűhuuimed puuduvad. Nende selg on tavaliselt tume, sinakasroheline, k√ľljed ja kűht on hűbedased. Nende pikkus on 12–20 cm.

Tobiaste peamise toidu moodustavad planktilised v√§hid ja tűruv√§hkide vastsed.
Tobiaste marjaterad on demersaalsed, veidi ellipsoidsed ja kleepuvad liivaterade k√ľlge. Nende vastsed on pelaagilised ja ilmuvad massiliselt planktonisse.†

Veel hiljaaegu seisnes tobiate peamine t√∂√∂nduslik t√§htsus nende kasutamises oivalise eluss√∂√∂dana tursklaste p√ľ√ľdmisel űngejadadega. See t√§htsus on t√§nap√§eval kadunud, sest tursklasi p√ľ√ľtakse t√§nap√§eval traaliga ja eluss√∂√∂ta enam ei vajata. Seevastu on v√§ikeseid kalu √ľha rohkem hakatud kasutama toiduks ja kalajahu valmistamiseks. Seetűttu on tobiased kui massilised kalad omandanud ka iseseisva t√∂√∂ndusliku t√§htsuse. Neid p√ľ√ľtakse Euroopas, Koreas ja Jaapanis.†


Kuidas väiketobial ja suurtobial vahet teha?

— V√§iketobiase pikkus k√ľ√ľnib 10-20 cm, suurtobias kasvab 20-40 cm pikkuseks.†
— Suurtobiase suu avamisel ei tungi √ľlalűua vaheluu ette. V√§iketobiasel liigub vaheluu nagu lűűts ettepoole lahti.
— Suurtobiase ninamikult leiame kaks tumedat laiku, mis v√§iketobial puuduvad.

Ülemine suurtobia, alumine väiketobia suu. Joonis N.Mikelsaare raamatust "Eesti NSV Kalad"

Vaata lisaks:

väike tobias (nigli, väiketobias)
Tobiaslased (Ammodytidae)
Kalale.ee KIK