Suur Kaksjärv (Kaksjärv)

Suur Kaksjärv, kaKaksjärv

Harjumaal, Kue vallas, Rsa küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Paikneb Paunküla maastikukaitsealal

Veepeegel 2,4 ha, kaldajoon 614 m, pikkus 240 m, laius 120 m, suurim sügavus 4 m

Keskpunkti koordinaadid:
Ristkoordinaat Kraad, minut, sekund
X 6556957 59°8'41" N
Y 574024 25°17'36" E

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline;rabade huumustoiteline
KKR kood:VEE2030600

Suur Kaksjärv. Foto: Priit Vilba / nagi.ee

Harju maakonna lunaosas, Krvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Suur Kaksjärv on Väikesest Kaksjärvest vaevalt 50 m lääne pool olev 2,2 ha suurune ja 6,2 m sügavune ida-lääne suunas ovaalne järv. Nähtavasti on Suur ja Väike Kaksjärv moodustanud varem ühise veekogu. Phjapoolses küljes, kus maapind tuseb, kasvab kuuse-segamets, mujal rabastunud männik.
Läbivool on äärmiselt vähene. Suur Kaksjärv on üks punasema veega järvi Eestis; pruunikaspunane vi punakaspruuni värvusega vesi on vähe läbipaistev (0,7-1,5 m). Vesi on tugevasti kihistunud. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene "maage", mille mjul kalad surevat.
Taimestik oli 1966. a. vähene ja liigivaene (10 liiki). Domineeris kollane vesikupp. Kalda servas kasvas kige enam soovika, vähemal hulgal uusilille, soopihla, harulist jgitakjat jt. Veesisestest taimedest leiti ainult ühte meie järvedes nähtavasti haruldast maksasammalt.
Taimhljum on vähene, kuid selles leidub rohkesti dekoratiivseid ikkesvetikaid. Zooplanktonit on keskmisel hulgal; selles leidub ka üks vrdlemisi haruldane aerjalaline. Phjaloomastik on vähene.
Peamiseks kalaks on ahven. leiduvat ka kokre, haugi ja särge. Sisse on toodud hbekokre.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
Kalale.ee KIK