järvepall

Järvepall

Teatud liiki rohevetika (Aegagropila linnaei (Kützing)) kuni 15 cm läbimduga kerajas koloonia.

järvepall
Järvepall: Foto:http://www.loodusmuuseum.ee

Järvepallid vees. Foto:natkop.is

Järvepalli esinemist peetakseharuldaseks terves maailmas ja Eestis kuulub see Punase Raamatu 3. kategooriasse. Kuigijärvepallide uurimine on olnud populaarne nii teadlaste kui ka loodushuviliste hulgas, onpaljud küsimused ikka veel vastuseta.
Väiksemad pallid on seest tahked, kuid suuremad muutuvad kasvades nsaks.

Teadaolevalt on liiklevinud mnedes phjapoolkera järvedes, philiselt Phja-, Kesk- ja Ida- Euroopas,kaasaarvatud Fääri saartel ja Islandil, Ida- Aasias nagu Kuriili saartel, Sahhalini ja Jaapanisaartel ning ka Phja- Ameerikas Suurjärvistu piirkonnas. A. linnaei levikut arvestades on enamik uurijaid pidanud neid jää-aja vijääajajärgseks reliktiks.
On teada varasemat vipraegust A. linnaei esinemist 283 mageveelises ja riimveelises keskkonnas, millest suurem
osa jääb Phja- ja Kesk- Euroopasse

Eestis on järvepalli leitud järgmistest veekogudest:

Koorküla Valgjärv,Saadjärv,Tündre järv,Vaskna järv,Viljandi järv,isu järv
Pallemoodustavat vetikat on koorikutena leitud kasvamas veel Pühajärves, Tündrejärves ja eriti palju (2003. a.) Keibu lahe lunarannikul asuvas Lepaaugus.

Järvepallist pikemalt:
Katrin Saar. Järvepall,Aegagropila linnaei(Kützing). Bakalaureusetöö. EMÜ. Tartu, 2010
http://pk.emu.ee/userfiles/LIMKESKUS/Katrin_Saar_2010.pdf
Kalale.ee KIK