järvepall

Järvepall

Teatud liiki rohevetika (Aegagropila linnaei (Kützing)) kuni 15 cm läbimõõduga kerajas koloonia.
 
järvepall
Järvepall: Foto: http://www.loodusmuuseum.ee

Järvepallid vees. Foto: natkop.is

Järvepalli esinemist peetakse haruldaseks terves maailmas ja Eestis kuulub  see  Punase Raamatu 3. kategooriasse. Kuigi järvepallide uurimine on olnud populaarne nii teadlaste kui ka loodushuviliste hulgas, on paljud küsimused ikka veel vastuseta.
Väiksemad pallid on seest tahked, kuid suuremad muutuvad kasvades õõnsaks.

Teadaolevalt on liik levinud mõnedes  põhjapoolkera järvedes, põhiliselt Põhja-, Kesk- ja Ida- Euroopas, kaasaarvatud Fääri saartel ja Islandil, Ida- Aasias nagu Kuriili saartel, Sahhalini ja Jaapani saartel ning ka  Põhja- Ameerikas Suurjärvistu piirkonnas.  A. linnaei levikut arvestades on  enamik uurijaid pidanud neid jää-aja või jääajajärgseks reliktiks. 
On teada varasemat või praegust A. linnaei esinemist 283 mageveelises ja riimveelises keskkonnas, millest suurem 
osa jääb Põhja- ja Kesk- Euroopasse

Eestis on järvepalli leitud järgmistest veekogudest:

Koorküla Valgjärv, Saadjärv, Tündre järv, Vaskna järv, Viljandi järv, Õisu järv   
Pallemoodustavat vetikat on koorikutena leitud kasvamas veel Pühajärves, Tündre järves ja eriti palju (2003. a.) Keibu lahe lõunarannikul asuvas Lepaaugus.

Järvepallist pikemalt:
Katrin Saar. Järvepall, Aegagropila linnaei (Kützing). Bakalaureusetöö. EMÜ. Tartu, 2010 
http://pk.emu.ee/userfiles/LIMKESKUS/Katrin_Saar_2010.pdf 
Kalale.ee KIK