järvemuda (sapropeel, jütja)

järvemuda, ka sapropeel, jütja


Järvede või ka tiikide põhja sadestunud orgaaniline sete, mille koostis sõltub produtseerijate (eeskätt vetikate ja makrofüütide) koosseisust. Peale elustiku jäänuste sisaldab järvemuda tihti ka järvelupja, liiva, savi, aleuriiti.
Järvemuda jaguneb savikaks, lubjaseks, jämeda- ja peenedetriidiliseks mudaks ning vetikmudaks.
Soojärvedes tekib surnud taimedest turbamuda ehk düü.

Järvesetted hakkasid Eestis kujunema juba hilisjääajal,10 000 - 12 000 aastat tagasi. Tänapäevaks on mitmete järvede mudalasundi paksus üle 10 m.
Eesti järvemudade uurimine sai alguse 19. sajandil Tartu Ülikoolis (L. zur Mühlen, M. zur Mühlen).

Järvemuda on magedaveelises veekogus kuhjunud kolloidse struktuuriga sete, mis sisaldab terrigeense ja biokeemilise päritoluga karbonaatset materjali ning mille kuivainest vähemalt 15% moodustab orgaaniline aine.

Järvemudaleiukohana käsitletakse setet, milles mudalasundi paksus on vähemalt 1 meeter. Taimede ja loomade jäänuste ning mineraalaine ümberkujundamisel setteks on oluline osa mikroorganismidel. Mudalasundi kihiline struktuur moodustub setete kujunemise käigus mikrobioloogiliste ning bio- ja geokeemiliste protsesside tulemusena. 

Järvemuda kasutatakse ka mudaravilates. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. 
Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi kekmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni

Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on see rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna madal ja tema kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva lisandina väetisesegudes. Sültjat sapropeeli võib kasutada ka looma- ja linnusöödana.
 


Allikad:
ENE, 4 kd, 1989
http://www.ut.ee/BGGM/maavara/järvemuda.html 

Vaata lisaks:

muda
düü (turbamuda)
Kalale.ee KIK