Kalatont ajab kalu mõrda (pärimus; Loorits)

Elanud Pärnu lahe ääres kaks naabert, ameti poolest kalamehed. Nad käisid seltsis merel püüsid vaatamas ja olid paarimehed. Aga kõigest sest hoolimata jäivad siiski teise mehe püüsed alati kaladest tühjaks, kuna täma paarimehel alati kalu täis olid. /---/ Häda ajas vaese mehe abi otsima. Ta läinud targa juure, kes teises külas elanud, ning jutustanud asjaloo ja oleku põhjast põhjani ära. Kui tark kõik oli kuulnud, ütelnud see: „Sinu asi on küll natuke halv, aga seda võib veel kõik heaks teha. Üks teine heamees on sulle seda tempu teinud. Ma võiks küll selle koera tale tagasi koju saata, aga ma ei taha seda teha. Aga sa võid ometegi imet näha saada.“ Peale seda läinud tark mehega merele. Kui nad sinna kohta jõudnud, kus mehe püüsed olnud, lasknud ta augu jäe sisse raiuda. Kui mees seda täitnud, pannud ta oma kübara mehele pähe, ning käskind meest kummuli augu piale laska ning mere põhja vaadata ning tähele panna, mis ta seal näeb. Mees täitnud käsku, aga mis näinud mees? Ta näinud, et üks väike must poiss, suur hagu seljas, ta ma püüste ees seisnud, ning tõrjunud koju tagasi, kis hulgana tema võrku tahtnud tulla. Poisike hüüdnud aga ise valju häälega: „Kõsch Soomest, kõsch Saarest, kõsch Pika Miku mõrda!“

„Noh, mis sa nägid nüüd?“ küsind tark. „Kust sa vilets võisid kala saada, kui vaht väravas ees oli!“ Tark posisenud arusaamata sõnu iseeneses ning ütelnud: „Pole sul nüid enam viga ühti, vana vend!“ Sellepeale läinud mehed iga üks oma kodu. Sestsaadik olnud must poiss kadunud kui tina tuhka ja mehe püüsed olnud iga kord kalu täis kui teiselgi, nenda et omal süüa ja ka veel teistele müüa saanud ning veel märka jõukaks saanud. H II 20, 419/22 (1) < Pärnu-Jaagupi khk. - J. Reinson (1889).

Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 49.

August, 2023

Vaata lisaks:

Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)