Nikker (madalmaade veedeemon, näkk, veehobune)

Nikker, Hollandi veedeemon, näkk, veehobune; madalmaades tuntud ka kui Icker, Nikkerman, Nix, Nekker, Nekkerman, Bommelnekker, Waternekker, Akervent, Williger või Slokkevent. Euroopas laialdaselt tuntud lastekohutis. Hollandis kirjeldati teda kui pikka ja musta olendit, kes võis ka oma kuju muuta. Ta elas soodes, kraavides, kaevudes ja muudes vetes. Nikker haaras lastest ja täiskasvanutest, kes vee lähedale sattusid, kinni konksuga ja imes nende verd. Täiskasvanuid meelitas Nikker lähemale sellega, et jäljendades uppuvaid lapsi, kes vajavad päästmist. Osades kirjeldustes on Nikkeril punased juuksed ja ta näeb välja nagu inimene, kui tema pea on palju suurem, silmad punased ja keele all on tal kärnkonn.

Mechelenist (Belgia) pärineb lugu sellest, kuidas pikk, alasti ja mustanahaline mees üritas voodist noort tüdrukut röövida. Teda tulistati, kuid ta muutis end kiiresti koeraks. Mecheleni inimesed püüdsid ta siiski kinni ja nülgisid elusalt ning nahk maeti st. Romboutsi katedraali. Inimesed nägevat siiani musta kuju Mecheleni linnas oma nahka otsimas. Ta urisevat nagu koer ja teda kohates võivat inimene jääda kurdiks või pimedaks. Lapsed peavad õhtul õues mängides tema eest valvel olema, sest ta on kannibal ja tal oli isu väikeste laste järele.

Kujumuutjana on Nikkeri üks lemmikvorme veehobune. Lichtervelde lossi (Belgia) juures kummitas Slotnikker, kes esines sageli hobusena. Kui inimene öösel vee lähedale sattus, hüppas ta veest välja ja tiris inimese vette, kuid vabastas inimese alati enne uppumist ja lasi tal põgeneda. Ka meeldis Slotnikkerile end öösel lauta peita ja teha seal kohutavaid hääli. Inimesed ärkasid ja kogunesid lauda juurde, kuid ei julgenud siseneda. Kui päike tõusis ja kära vaibus, siis tuvastati, et laudas on kõik korras ja puutumata. Mõnikord kummitas Slotnikker hobuse või kitsena, kelle sarvede vahel oli süüdatud küünal. Kui lossi vallikraavid ja tiigid liiva täis aeti, siis olend lahkus. Väidetavalt kolis ta Lichtervelde lossi lähedal asuvasse väikesesse ojasse Neuzebeeki.

Lood Nikkerist on sarnased taanlaste Nøkkeni ja saksa Nixe või Hakemanni lugudega, ühisjooni on ka mitmete teiste veeolenditega.

Nikkereid nimetab ka hollandi kalamees ja kalakaupmees Adriaen Coenen oma 1577-79 kirjutatud raamatus „Visboeck“ („Kalaraamat“), milles ta mainib neid kui "kummitusi või heasüdamlikke deemoneid", kes on küll tembutajad, kuid loomult heatujulised ja abivalmid. Coeneni kirjelduse põhjal elasid nad meres.

Sõna nikker tuleneb germaani tegusõnast nigw, mis tähendas 'pesemist, suplemist'. Hollandi Ida-India kompanii orjapidajad kasutasid seda sõna halvustavalt mustanahaliste kohta ja sellest ajast alates on selle sõna kasutamine rassiline solvang.

 

Allikad:

dutch-folklore.fandom.com/wiki/Nikker

tumblr.com/bestiarium/675354148588421120/the-nekker-flemish-folklore-dutch-folklore-in

Mai, 2023

Vaata lisaks:

Farasi Bahari (veehobune hindu mütoloogias)
Pietermanid (veedeemonid Friisimaal)
Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
Kanalimees (kummitus Hollandis)
Waterduivel (veekurat Hollandi ja Belgia folklooris)
Waterveulen (veehobune Hollandi folklooris)
Bullebak / Bulleman / Bollebak (veekoletis Hollandis)
Boezehappert (veekoletis Hollandis ja Friisimaal)
Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
Kelpie (veehobune šoti ja iiri folklooris)
Nuggle (veehobune Shetlandi folklooris)
Hakemann / Hägglmoo / Kropemann (veeolend saksa folklooris)