Konn jakuudi šamanismis

Konna peeti šamaanide esivanemaks. Alumise maailma elanike poolt välja valitud tulevased šamaanid võisid olenevalt kasvatusest saada kas headeks või halbadeks. Kui šamaanile oli määratud saada eriti julmaks šamaaniks, peksti vitstega linnupoega, kellena šamaan algselt ilmus ja tibu muutus suureks konnaks.

Verhojanski jakuutide uskumuste põhjal haudub šamaane nende ema-loom šamaanipuul, mis asub surnumeres. Šamaanid kooruvad neljakandilistest kividest, mille on sünnitanud surnumeres elavad konnad. Ema-loom haub „kivi“ üheksa päeva ja sellest koorub tibu, kellest hiljem saab šamaan.

Esimese suure šamaani An Argõl Oiuni (Ан Аргыл Ойун) keha koosnes maost ja teistest loomadest. Ta keeldus tunnustamast jakuutide Kõrgeimat Jumalat ja too põletas ta tuhaks – ellu jäi üksnes konn (või kärnkonn), kes hüppas leekidest tervena välja. Sellest konnast pärinevad deemonlikud olendid, kellest omakorda pärinevad silmapaistvad šamaanid.

Jakuudid uskusid kahepealise konna (аптах-бага) võluväelisusse. Inimene, kes õmbles sellise konna luu oma vasema ja parema varuka siseküljele, omandas erakordsed võimed.

Allikas: a700.ru/animals/water-animals/19-lyagushka-yakutskaya-mifologiya.html

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Aptah-baga (kahepäine konn jakuudi mütoloogias)
Konnast aafriklaste uskumustes
Bahha (konn evengi mütoloogias)
Sulukun (jakuudi mütoloogia)
Bordonkuj (jakuudi mütoloogia)
Konn hiina mütoloogias
Konn Altai mütoloogias